Grotesk (kirjandus): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oktav (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Kirjandus
1. rida: 1. rida:
'''Grotesk''' ([[itaalia keel]]es ''grottesco'' < ''grotta'' 'koobas, grott') kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid - koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku - ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele.
'''Grotesk''' ([[itaalia keel]]es ''grottesco'' < ''grotta'' 'koobas, grott') kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele.


Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis [[renessanss]]is, mil nähtus sai ka oma nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel [[hilisrooma perioodi]] kuuluvate [[palee]]de, [[term]]ide, [[grott]]ide seintelt veidraid [[ornament]]e, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks [[Victor Hugo]] draama "[[Cromwell]]" (1827) [[eessõna]] kaudu:"Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest - koomilist ja naljakat."
Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis [[renessanss]]is, mil nähtus sai ka oma nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel [[hilisrooma perioodi]] kuuluvate [[palee]]de, [[term]]ide, [[grott]]ide seintelt veidraid [[ornament]]e, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks [[Victor Hugo]] draama "[[Cromwell]]" (1827) [[eessõna]] kaudu: "Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest koomilist ja naljakat."


Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.
Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.


Groteskset kujutamisviisi on kasutanud [[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]],[[ Edgar Allan Poe]], [[Mark Twain]], [[Franz Kafka]], [[Mihhail Bulgakov]], [[ekspressionism|ekspressionistid]],[[sürrealism|sürrealistid]] ja [[absurd|absurdistid]]; eesti kirjanikest [[Friedebert Tuglas]],[[ August Gailit]], [[Albert Kivikas]], [[Arvo Valton]], [[Enn Vetemaa]], [[Ilmar Laaban]], [[Andres Ehin]].
Groteskset kujutamisviisi on kasutanud [[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]],[[ Edgar Allan Poe]], [[Mark Twain]], [[Franz Kafka]], [[Mihhail Bulgakov]], [[ekspressionism|ekspressionistid]],[[sürrealism|sürrealistid]] ja [[absurd|absurdistid]]; eesti kirjanikest [[Friedebert Tuglas]], [[August Gailit]], [[Albert Kivikas]], [[Arvo Valton]], [[Enn Vetemaa]], [[Ilmar Laaban]], [[Andres Ehin]], [[Juhan Viiding]].

== Kirjandus ==
* [[Harald Peep]], "Grotesk ja kirjanduslik kujund" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1972]], nr 7, lk 1186–93; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=108389 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]; ilmunud ka H. Peebu raamatus "Tähtraamat", [[Eesti Raamat|ER]], [[Tallinn]] [[1978]], lk 46–59
* [[Vytautas Kubilius]], "Grotesk kui traagiline naer". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud [[Mihkel Loodus]] – [[Keel ja Kirjandus]] [[1973]], nr 8, lk 449–456
* [[Pärt Lias]], "Groteski poeetikast" – Keel ja Kirjandus [[1974]], nr 7, lk 385–394; ilmunud ka P. Liase raamatus "Sulailmast uutmiseni", [[Eesti Raamat|ER]], Tallinn [[1990]], lk 3–22 ja viited lk 271–272
* [[Mart Mäger]], "Mängumees ja tagaaetav. Koomika ja grotesk [[Juhan Viiding|Jüri Üdis]]" – Looming [[1976]], nr 1, lk 141–159; ilmunud ka M. Mägra raamatus "Luule ja lugeja. Artikleid, arvustusi, esseid", ER, Tallinn [[1979]], lk 203–235 ja viited lk 279
* [[Mihhail Bahtin]], "[[François Rabelais]]' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (väljavõtteid; grotesksest realismist ja grotesksest kujundist). Tõlkinud [[Linnart Mäll]] – M. Bahtini kogumikus "Valitud töid", Eesti Raamat, Tallinn [[1987]], lk 185–211
* [[Rein Tootmaa]], "[[Vaino Vahing|V. Vahingu]] ja [[Arvo Valton|A. Valtoni]] groteskistruktuurid" – Looming [[1983]], nr 5, lk 685–700


[[Kategooria:Huumor]]
[[Kategooria:Huumor]]

Redaktsioon: 12. jaanuar 2013, kell 08:56

Grotesk (itaalia keeles grottesco < grotta 'koobas, grott') kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku – ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele.

Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis renessanssis, mil nähtus sai ka oma nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel hilisrooma perioodi kuuluvate paleede, termide, grottide seintelt veidraid ornamente, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks Victor Hugo draama "Cromwell" (1827) eessõna kaudu: "Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest – koomilist ja naljakat."

Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.

Groteskset kujutamisviisi on kasutanud Ernst Theodor Amadeus Hoffmann,Edgar Allan Poe, Mark Twain, Franz Kafka, Mihhail Bulgakov, ekspressionistid,sürrealistid ja absurdistid; eesti kirjanikest Friedebert Tuglas, August Gailit, Albert Kivikas, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ilmar Laaban, Andres Ehin, Juhan Viiding.

Kirjandus