Eesti kliima

Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse globaalsest soojenemisest, peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte.

Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.

Iseloomustus

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.

Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma.

Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmiseks õhutemperatuuriks on Kesk- ja Ida-Eestis –6...–7 °C aga Lääne-Eesti saarestikus –2...–4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning juulikuu keskmine temperatuur varieerub vahemikus 16,0...17,4 °C.

Tervikuna on Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on –5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).

Eesti asukoht tingib selle, et sademete hulk ületab aurumise. Aastas sajab keskmiselt 550–800 mm ning keskmiseks suhteliseks õhuniiskuseks on 80–83%. Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel paiknevas vööndis.

Nagu teisteski Põhjamaades, on erinevus aastaaegade vahel Eestis üsna suur. Lisaks temperatuurierinevustele väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim suvepäev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 min, lühim talvepäev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet jagub aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. Vegetatsiooniperiood kestab Eestis 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.

Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.

Rekordid

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 °C, registreeriti 11. augustil 1992 Võrus. Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud –43,5 °C. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim aasta keskmine õhutemperatuur, milleks oli 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud Vilsandil, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur saadi kätte 2001. aasta juulis Võrus ja see oli 21,6 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris Narvas, kui selleks leiti –18,0 ºC.

Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; Nääri küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; Haanja) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; Metsküla Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; Tooma) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.

Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 52% võimalikust on mõõdetud 1997. aastal Vilsandil, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2226 tundi. Vilsandit võibki pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. Seejuures ka eelmine pikka aega püsinud Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi (50 % võimalikust). Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25 % võimalikust).

Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud Sõrve ja Pakri poolsaared, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.

Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 0,97 meetrit 1924. aasta märtsi teise dekaadi keskmisena Pagari külas Ida-Viru maakonnas.

Kliimadiagramme

Järgnevalt kliimadiagramme erinevatest Eesti paigust.

• 
  Tartu
• 
  Tallinn
• 
  Narva
• 
  Vilsandi

Välislingid

• Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
• ilm.ee

Artikleid

• Sirje Keevallik: "Eesti kliima tulevikust" Horisont, 1/1998
• Tiit Kändler: "Kliima muudab oma ilmastikku" Loodus, jaanuar 2000
• Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis" Eesti Loodus, november 2002
• Oliver Tomingas: "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused" Eesti Loodus, jaanuar 2007
• Ain Kallis: "Mis on me kliimaga juhtunud?" Keskkonnaministeerium