Suhtekorraldus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. oktoober 2012, kell 10:42

Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. Suhtekorralduse sünonüümid on üldsussuhted ja avalikkussuhted või avalikud suhted, mis on tõlge ingliskeelsest terminist public relations (lühendina PR).

Definitsioon

Suhtekorraldus on laiaulatuslik mõiste, mistõttu on selle ühese defineerimisega raskusi. Järgnevalt on esitatud mitmeid definitsioone, milles on välja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned.

1949. aastal defineeris Avalike Suhete Instituut (The Institute of Public Relations) suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks organisatsiooni ja avalikkuse vahel.
Lihtsustatud kujul defineeris Avalike Suhete Instituut 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on reputatsioon, mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on distsipliin, mis aitab kujundada reputatsiooni eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.
Mexicos 1978. aastal toimunud Ülemaailmsel Suhtekorraldusühingute Assambleel (World Assambly of Public Relations) töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise definitsiooni: suhtekorraldus on kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärk on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve.
Rahvusvaheline Avalike Suhete Assosiatsioon defineeris 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanipärast juhtimist eesmärgiga saavutada mõistmine, toetus ja kontakt organisatsiooni või institutsiooni ning teatavate sihtgruppidega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse avalikku arvamust ning korrelegeeritakse sellega võimaluse piires oma tegevust nii, et etteplaneeritud ja laiahaardelise infovahetuse abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.

Suhtekorralduse peamiseks eesmärgiks on organisatsiooni eesmärkide saavutamine.

Suhtekorralduse funktsioonid

avaliku arvamuse ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine;
organisatsiooni juhtkonna nõustamine mitmel alal (meediasuhted, finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega);
organisatsioonisisese suhtekorralduse arendamine, teostamine ja planeerimine;
organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest;
planeerimine või kaasa aitamine organisatsiooni püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti organisatsioonile soodsas ja soovitud suunas.

Ajalooline ülevaade

Informatsiooni edastamist vaadete või tegevuse mõjutamiseks võib täheldada varajastest tsivilisatsioonidest peale. Näiteks võib suhetekorralduse algelemente leida muistses Indias, kus varases kirjasõnas viidati kuninga spioonidele, kelle ülesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest, kuninga kaitsmine avalikkuse ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine.

Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. saj. lõpus. Ameerika kodusõjale järgnenud aastad tähistavad tööstuse ja ettevõtluse tormilist arengut. 1889. aastal asutas Georges Westinghouse oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna.

Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke Esimene maailmasõda ja USA president Woodrow Wilsoni asutatud Avaliku Informatsiooni Komitee (Committee on Public Information). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida avalik arvamus sõja ja Wilsoni rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimese avalike suhete organisatsiooni, Finantsreklaami Assotsiatsiooni (Financial Advertisting Association).

Pärast Esimest maailmasõda tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid turu-uuringud, sotsiaalsed ülevaated ja avaliku arvamuse küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaailmse avaliku informatsiooni alase konverentsi Ameerika Inseneride Assotsiatsioon (American Association of Engineers). 1923. aastal ilmus Edward L. Bernays'lt esimene raamat suhtekorraldusest "Avalikku arvamust kristalliseerides" ("Crystallizing Public Opinion"). Samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest New Yorgi Ülikoolis. Edward L. Bernays'lt pärineb ka avalike suhete mõiste (public relations).

1930. aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad, tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval propagandal. 1930ndate alguses asusid tööle ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid. 1933. aastal asutasid Clem Whitaker ja Leone Baxter San Franciscos esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. Teise maailmasõja aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile reklaami, mida kirjeldati väljenditega "avalike suhete reklaam" (public relations advertising), "ühiskondliku teenindamise reklaam" (public service advertising) või "institutsioonidele tehtav reklaam" (institutional advertising). 1942. aastal asutati Sõjareklaami Nõukogu (War Advertising Council), mis töötas koos tööstuse ja valitsusega. Selle nõukogu eesmärk oli reklaamist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid ressursse, ostma sõjavõlakirju ja teenima relvajõududes.

Pärast Teist maailmasõda suundus sõjatööstusele orienteeritud majandus teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsus tõusis ning kerkisid esile uued kommunikatsioonivahendid. Kirjutati suhtekorralduse teemalisi raamatuid ja artikleid. Loodi Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon (International Public Relations Association). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldusalane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja "Public Relation Journal", millest sai kaks aastat hiljem, 4. augustil 1947, loodud Ameerika Avalike Suhete Ühingu (The Public Relations Society of America/PRSA) kuukiri.

Alates 1960. aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tähtsuse ja keerukuse poolest. Suhtekorraldusest on saanud üks olulisemaid tegureid organisatsiooni ja riigi arengul.

Eestisse jõudis aktiivsem suhtekorraldus 1990. aastate alguses koos turumajandusega, kui firmades alustasid tööd suhtekorraldajad. Suhtekorralduse kui majandusharu tekkimise algust tähistab aga 1994. aasta, kui avalikult turule tuli esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma. 1996. asutati Eesti Suhtekorraldajate Liit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Samal aastal hakati Tartu Ülikoolis õpetama suhtekorralduse eriala. 1996. alustati Tartu Ülikoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal.

Mõisted

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
-{{toimeta}}
-'''Suhtekorraldus''' on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus [[meedia]] ja [[avalikkus]]ega eesmärgiga mõjutada selle [[maine]]t ja kajastust. Suhtekorralduse sünonüümid on '''üldsussuhted''' ja '''avalikkussuhted''' või '''avalikud suhted''', mis on tõlge ingliskeelsest terminist ''public relations'' (lühendina ''PR'').
+'''Suhtekorraldus''' on inimese, [[organisatsioon]]i, [[asutus]]e või [[ettevõte|ettevõtte]] suhete korraldus [[meedia]] ja [[avalikkus]]ega eesmärgiga mõjutada selle [[maine]]t ja [[kajastus]]t. Suhtekorralduse sünonüümid on '''üldsussuhted''' ja '''avalikkussuhted''' või '''avalikud suhted''', mis on tõlge ingliskeelsest terminist ''public relations'' (lühendina ''PR'').
 == Definitsioon ==
 Suhtekorraldus on laiaulatuslik mõiste, mistõttu on selle ühese defineerimisega raskusi. Järgnevalt on esitatud mitmeid [[definitsioon]]e, milles on välja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned.
-* 1949. aastal [[definitsioon|defineeris]] [[Avalike Suhete Instituut]] (''The Institute of Public Relations'') suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks [[organisatsioon]]i ja [[avalikkus]]e vahel.
+* 1949. aastal defineeris [[Avalike Suhete Instituut]] (''The Institute of Public Relations'') suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks [[organisatsioon]]i ja avalikkuse vahel.
-* Lihtsustatud kujul [[definitsioon|defineeris]] [[Avalike Suhete Instituut]] 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on [[reputatsioon]], mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on [[distsipliin]], mis aitab kujundada [[reputatsioon]]i eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.
+* Lihtsustatud kujul defineeris Avalike Suhete Instituut 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on [[reputatsioon]], mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on [[distsipliin]], mis aitab kujundada reputatsiooni eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.
-* [[Mexico]]s 1978. aastal toimunud [[Ülemaailmne Suhtekorraldusühingute Assamblee|Ülemaailmsel Suhtekorraldusühingute Assambleel]] (''World Assambly of Public Relations'') töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise [[definitsioon]]i: suhtekorraldus on [[kunst]] ja [[sotsiaalteadus]], mille eesmärk on analüüsida [[trend]]e, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida [[organisatsioon]]i liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii [[organisatsioon]]i kui [[avalikkus]]e huve.
+* [[Mexico]]s 1978. aastal toimunud [[Ülemaailmne Suhtekorraldusühingute Assamblee|Ülemaailmsel Suhtekorraldusühingute Assambleel]] (''World Assambly of Public Relations'') töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise definitsiooni: suhtekorraldus on [[kunst]] ja [[sotsiaalteadus]], mille eesmärk on analüüsida [[trend]]e, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve.
-* Rahvusvaheline [[Avalike Suhete Assosiatsioon]] [[definitsioon|defineeris]] 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu [[organisatsioon]]i suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanipärast [[juhtimine|juhtimist]] eesmärgiga saavutada mõistmine, toetus ja kontakt [[organisatsioon]]i või [[institutsioon]]i ning teatavate [[sihtgrupp]]idega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning korrelegeeritakse sellega võimaluse piires oma tegevust nii, et etteplaneeritud ja laiahaardelise [[infovahetus]]e abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.
+* Rahvusvaheline [[Avalike Suhete Assosiatsioon]] defineeris 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanipärast [[juhtimine|juhtimist]] eesmärgiga saavutada mõistmine, toetus ja kontakt organisatsiooni või [[institutsioon]]i ning teatavate [[sihtgrupp]]idega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning korrelegeeritakse sellega võimaluse piires oma tegevust nii, et etteplaneeritud ja laiahaardelise [[infovahetus]]e abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.
 Suhtekorralduse peamiseks eesmärgiks on organisatsiooni eesmärkide saavutamine.
 == Suhtekorralduse funktsioonid ==
+*[[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine;
+*[[organisatsioon]]i juhtkonna nõustamine mitmel alal ([[meediasuhted]], [[finantssuhted]], suhted töötajatega, suhted ametivõimudega);
-) [[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine;
+*[[organisatsioonisisene suhtekorraldus|organisatsioonisisese suhtekorralduse]] arendamine, teostamine ja planeerimine;
+*organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest;
-) [[organisatsioon]]i juhtkonna nõustamine mitmel alal ([[meediasuhted]], [[finantssuhted]], suhted töötajatega, suhted ametivõimudega);
+*planeerimine või kaasa aitamine organisatsiooni püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti organisatsioonile soodsas ja soovitud suunas.
-) [[organisatsioonisisene suhtekorraldus|organisatsioonisisese suhtekorralduse]] arendamine, teostamine ja planeerimine;
-) [[organisatsioon]]is teostavate programmide ja [[avalikkus]]ega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam [[organisatsioon]]i eesmärkidest;
-) planeerimine või kaasa aitamine [[organisatsioon]]i püüdlustele mõjutada või muuta [[avalikkus]]e hoiakuid ja seisukohti [[organisatsioon]]ile soodsas ja soovitud suunas.
 == Ajalooline ülevaade ==
+[[Informatsioon]]i edastamist vaadete või tegevuse mõjutamiseks võib täheldada varajastest [[tsivilisatsioon]]idest peale. Näiteks võib suhetekorralduse algelemente leida muistses [[India]]s, kus varases [[kirjasõna]]s viidati kuninga [[spioon]]idele, kelle ülesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest, kuninga kaitsmine avalikkuse ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine.
+Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. saj. lõpus. [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjale]] järgnenud aastad tähistavad [[tööstus]]e ja [[ettevõtlus]]e tormilist arengut. 1889. aastal asutas [[Georges Westinghouse]] oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna.
-[[Informatsioon]]i edastamist vaadete või tegevuse mõjutamiseks võib täheldada varajastest [[tsivilisatsioon]]idest peale. Näiteks võib suhetekorralduse algelemente leida muistses [[India]]s, kus varases [[kirjasõna]]s viidati kuninga [[spioon]]idele, kelle ülesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest, kuninga kaitsmine [[avalikkus]]e ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine.
-Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. saj. lõpus. [[Ameerika]] kodusõjale järgnenud aastad tähistavad [[tööstus]]e ja [[ettevõtlus]]e tormilist arengut. 1889. aastal asutas [[Georges Westinghouse]] oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna.
-Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke [[Esimene maailmasõda]] ja [[Ameerika]] [[president]] [[Wilson]]i asutatud [[Avaliku Informatsiooni Komitee]] (''Committee on Public Information''). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida [[avalik arvamus]] sõja ja [[Wilson]]i rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimese avalike suhete organisatsiooni, [[Finantsreklaami Assotsiatsioon]]i (''Financial Advertisting Association'').
+Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke [[Esimene maailmasõda]] ja USA president [[Woodrow Wilson]]i asutatud [[Avaliku Informatsiooni Komitee]] (''Committee on Public Information''). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida [[avalik arvamus]] sõja ja Wilsoni rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimese avalike suhete organisatsiooni, [[Finantsreklaami Assotsiatsioon]]i (''Financial Advertisting Association'').
-Pärast Esimest maailmasõda tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid [[turu-uuring]]ud, sotsiaalsed ülevaated ja [[avalik arvamus|avaliku arvamuse]] küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaalilmse avaliku [[informatsioon]]i alase [[konverents]]i [[Ameerika Inseneride Assotsiatsioon]] (''American Association of Engineers''). 1923. aastal ilmus [[Edward L. Bernays]]` lt esimene raamat suhtekorraldusest “Avalikku arvamust kristalliseerides” (“Crystallizing Public Opinion”). Samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest [[New Yorgi Ülikool]]is. Edward L. Bernays`lt pärineb ka mõiste avalike suhete ''(public relations)''
+Pärast Esimest maailmasõda tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid [[turu-uuring]]ud, sotsiaalsed ülevaated ja avaliku arvamuse küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaailmse avaliku informatsiooni alase [[konverents]]i [[Ameerika Inseneride Assotsiatsioon]] (''American Association of Engineers''). 1923. aastal ilmus [[Edward L. Bernays]]'lt esimene raamat suhtekorraldusest "Avalikku arvamust kristalliseerides" ("Crystallizing Public Opinion"). Samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest [[New Yorgi Ülikool]]is. Edward L. Bernays'lt pärineb ka avalike suhete mõiste (''public relations'').
--datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval [[propaganda]]l. 30-date aastate alguses asusid tööle ka esimesed [[poliitiline kampaania|poliitilise kampaania]] spetsialistid. 1933. aastal asutasid [[Clem Whitaker]] ja [[Leone Baxter]] [[San Francisco]]s esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile [[reklaam]]i, mida kirjeldati väljenditega "avalike suhete reklaam" (''public relations advertising''), "ühiskondliku teenindamise reklaam" (''public service advertising'') või "institutsioonidele tehtav reklaam" (''institutional advertising''). 1942. aastal asutati [[Sõjareklaami Nõukogu]] (''War Advertising Council''), mis töötas koos tööstuse ja [[valitsus]]ega. Selle nõukogu eesmärk oli reklaamist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid [[ressurss]]e, ostma sõjavõlakirju ja teenima [[relvajõud]]udes.
+. aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad, tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval [[propaganda]]l. 1930ndate alguses asusid tööle ka esimesed [[poliitiline kampaania|poliitilise kampaania]] spetsialistid. 1933. aastal asutasid [[Clem Whitaker]] ja [[Leone Baxter]] [[San Francisco]]s esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile [[reklaam]]i, mida kirjeldati väljenditega "avalike suhete reklaam" (''public relations advertising''), "ühiskondliku teenindamise reklaam" (''public service advertising'') või "institutsioonidele tehtav reklaam" (''institutional advertising''). 1942. aastal asutati [[Sõjareklaami Nõukogu]] (''War Advertising Council''), mis töötas koos tööstuse ja [[valitsus]]ega. Selle nõukogu eesmärk oli reklaamist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid [[ressurss]]e, ostma sõjavõlakirju ja teenima [[relvajõud]]udes.
-Pärast Teist maailmasõda suundus [[sõjatööstus]]ele orienteeritud [[majandus]] teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsus tõusis ning kerkisid esile uued [[kommunikatsioonivahendid]]. Kirjutati suhtekorralduse teemalisi [[raamat]]uid ja artikleid. Loodi [[Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon]] (''International Public Relations Association''). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldus alane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja “Public Relation Journal”, millest sai kaks aastat hiljem, 4. augustil 1947, loodud [[Ameerika Avalike Suhete Ühing]]u (''The Public Relations Society of America''/PRSA) kuukiri.
+Pärast Teist maailmasõda suundus [[sõjatööstus]]ele orienteeritud [[majandus]] teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsus tõusis ning kerkisid esile uued [[kommunikatsioonivahendid]]. Kirjutati suhtekorralduse teemalisi raamatuid ja artikleid. Loodi [[Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon]] (''International Public Relations Association''). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldusalane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja "Public Relation Journal", millest sai kaks aastat hiljem, 4. augustil 1947, loodud [[Ameerika Avalike Suhete Ühing]]u (''The Public Relations Society of America''/PRSA) kuukiri.
-Alates 1960-datest aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tähtsuse ja keerukuse poolest. Suhtekorraldusest on saanud üks olulisemaid tegureid [[organisatsioon]]i ja [[riik|riigi]] arengul.
+Alates 1960. aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tähtsuse ja keerukuse poolest. Suhtekorraldusest on saanud üks olulisemaid tegureid organisatsiooni ja [[riik|riigi]] arengul.
-[[Eesti]]sse jõudis aktiivsem suhtekorraldus 90-ndate aastate alguses koos [[turumajandus]]ega, kui firmades alustasid tööd suhtekorraldajad. Suhtekorralduse kui [[majandusharu]] tekkimise algust tähistab aga 1994. aasta, kui avalikult turule tuli esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma. 1996. asutati [[Eesti Suhtekorraldajate Liit]], mis koondab ainsa [[organisatsioon]]ina Eestis suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Samal aastal hakati [[Tartu Ülikool]]is õpetama suhtekorralduse eriala. 1996. alustati Tartu Ülikoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal.
+[[Eesti]]sse jõudis aktiivsem suhtekorraldus 1990. aastate alguses koos [[turumajandus]]ega, kui firmades alustasid tööd suhtekorraldajad. Suhtekorralduse kui majandusharu tekkimise algust tähistab aga 1994. aasta, kui avalikult turule tuli esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma. 1996. asutati [[Eesti Suhtekorraldajate Liit]], mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Samal aastal hakati [[Tartu Ülikool]]is õpetama suhtekorralduse eriala. 1996. alustati Tartu Ülikoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal.
 == Mõisted ==
@@ 48. rida: / 43. rida: @@
 [[Kategooria:Majandus]]
 [[Kategooria:Sotsioloogia]]
-[[Kategooria:Suhtekorraldus]]
+[[Kategooria:Suhtekorraldus| ]]
 [[af:Openbare betrekkinge as sakefunksie in ondernemings]]