Meediasuhted

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Meediasuhted on suhtekorralduse üks olulisi töövahendeid.

Organisatsiooni seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma tegevusest teada anda. Meedia ei ole mingil juhul kuulekas kanal kellegi sõnumi edastamiseks, vaid pigem kommunikatsiooni eraldiseisev sihtrühm, kellel tulenevalt erilisest positsioonist ühiskonnas on suurem mõju muude sihtrühmade arvamuse kujunemisele.

Meediasuhted hõlmavad kommunikatsiooni korraldamist massimeedia kanalite kaudu. Meediakanaleid võib liigitada kirjutavaks meediaks ehk kirjutavaks pressiks ehk ajalehtedeks, ajakirjadeks ja uudisteagentuurideks ning elektrooniliseks meediaks ehk raadioks ja televisiooniks.

Ajalehtede informatsiooni esitamine on väga erinev. Kollased ajalehed kasutavad vabamat stiili kui kvaliteetpäevalehed. Sellepärast on oluline jälgida, kellele sõnum on suunatud.

Ajakiri on meediakanal, kuhu saab anda sügavamasisulist materjali. Ajakirjas saab oma sõnumi lahti rääkida.

Uudisteagentuurid on piiramatu mahuga ja kiire leviga. Uudisteagentuuridel on välja kujunenud tarbijaskond. Nende ülesanne on uudiste tootmine, mitte süvaanalüüsi tegemine.

Televisioonis on informatsiooni edastamisel oluline, et oleks pilt, mida inimestele näidata, kuna pilt on seal olulisem sõnumikandja kui tekst. Televisioonis on info maht piiratud, kuna eetriaeg on piiratud. Info valik toimub suhteliselt subjektiivselt.

Raadio on üks operatiivsemaid sõnumisaatmise kanaleid ja näiteks kriisikommunikatsiooni puhul parim kanal. Raadio informatsiooni maht võrreldes televisiooniga on suhteliselt suur.

Kuna meediakanali toimetusel on välja kujunenud kindlad arusaamad, suhtumised ja tegutsemispõhimõtted, siis neid tundmata võib meediakanaliga kergesti konflikti sattuda. Soovides oma tööd tulemuslikult teha, ei saa suhtekorraldaja meediakanali töökorraldust ignoreerida, vaid peab oma töö korraldama neid jälgides.

Meediasuhted võib jagada proaktiivseteks ja reaktiivseteks. Proaktiivse meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks meediakanal. Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, infotund, eksklusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja eksperdikommentaarid.

Meediaga suhtlemise tasandid[muuda | muuda lähteteksti]

Meediaga suhtlemisel eristatakse rahvusvaheliselt viit väljakujunenud suhtlustasandit:

  1. on the record ehk täielik tsiteerimine – ajakirjanik võib kasutada kõike, mida olete öelnud ning lisada ka teie nime ja ameti. Nii toimub enamik intervjuusid ja pressikonverentse;
  2. not for direct quotation – öeldut võib küll kasutada koos teie nime ja ametiga, kuid mitte jutumärkides tsitaadina;
  3. on background – tüüpiline viide on “kõrge ametnik” või “juhtivtöötaja”, teie nimi ja amet jäetakse avaldamata;
  4. on deep background – ei avaldata ka üldnime, info jääb ajakirjaniku teada ning tema vastutada;
  5. off the record – info ei kuulu avaldamisele, vaid on mõeldud ajakirjanikule uuritava protsessi või sündmuse mõistmiseks.

Suhtlustasand tuleb ajakirjanikuga varem kokku leppida, sest hiljem ei ole õigust öeldut tagasi võtta ega mingeid eritingimusi info kasutamisele seada. Kui enne intervjuud kokku ei lepita, on tegemist täieliku tsiteerimisega ja jutuajamise võib täielikult avaldada. Meediakanalitega suhtlemiseks peab suhtekorraldaja oma sõnumi mitmekülgselt läbi mõtlema. Kas info juurde on pakkuda mingit statistikat; millega saaks illustreerivaid graafikuid või tabeleid teha; millise pildiga saab sõnumit katta televisioon; kas ja millal on võimalik raadiol kedagi asjaosalistest intervjueerida jne.