Rail Baltic: erinevus redaktsioonide vahel
| 18. rida: | 18. rida: | ||
* Sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435mm |
* Sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435mm |
||
* 1435mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520mm rööbastee kõrvale |
* 1435mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520mm rööbastee kõrvale |
||
* Topeltlaiusega rööbastee 1435mm/1520mm. Uuuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel kus eraldi 1435mm rööbastee tegemine on võimatu. Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. |
* Topeltlaiusega rööbastee 1435mm/1520mm. Uuuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel kus eraldi 1435mm rööbastee tegemine on võimatu. |
||
Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. |
|||
Maapealse Euroopa riike ühendava raudteetranspordimagistraalide väljaarendamist kiirendas 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[vulkaan]]i purskamise ja selle tulemusel tehitatud [[tuhapilv]]ed, mis halvasid senise õhulennuliikluse Euroopas ning avaldas mõju Euroopa-sisesele transporditaristule.{{lisa viide}} |
Maapealse Euroopa riike ühendava raudteetranspordimagistraalide väljaarendamist kiirendas 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[vulkaan]]i purskamise ja selle tulemusel tehitatud [[tuhapilv]]ed, mis halvasid senise õhulennuliikluse Euroopas ning avaldas mõju Euroopa-sisesele transporditaristule.{{lisa viide}} |
||
Redaktsioon: 26. jaanuar 2012, kell 16:08
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rail Baltic on Helsingit (Soome) kaasav Tallinnast (Eesti) Riia (Läti), Vilniuse (Leedu) ja Varssavi (Poola) kaudu Berliini (Saksamaa) kulgeva uue, Euroopa standarditele vastava (1435 millimeetri laiuse rööpmevahega) 950 kilomeetri (590 miili) pikkune kiirraudtee projekt. Uus trajektoor erineks ajaloolisest Venemaalt lähtuvast põhiraudteemagistraalist ning ei läbi Venemaa enklaavi Läänemere ääres Kaliningradi oblastit ja Valgevene transportsõlme Hrodnat.
Eesti Keele Instituut on oma keelenõuandes soovitanud kasutada selle projekti nimekujuna "Rail Baltic"-ut.[1]
Eeltööd ja uuringud
Projektile eelnes Briti konsultatsioonifirmalt AECOM tellitud Rail Balticu tasuvusuuring[2], mis kinnitas, et Euroopa Liidu 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib ennustada projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta finantsperspektiiviga planeeritav uus toetusfond Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.[3]
AECOMi uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut Tallinn–Pärnu–Riia–Panevėžys–Kaunas. Enne Pärnut läbiva marsuudi fikseerimist oli üks altervatiiv ka Tapat, Tartut ja Valgat läbiv marsuut, Leedus oli valida Panevėžyst ja Šiauliaid läbiva marsruudi vahel. Eestis asuks eelistatud trajektoori korral 229 kilomeetrit raudteed.[4]
Kokku kaaluti uuringus nelja võimalikku trajektoorivarianti, sealhulgas kahte olemasolevat rongiliini, mis kulgevad Leedu piirilt liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn ja liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Pärnu–Tallinn, ja võimalikku uut liini Leedu piir–Kaunas–Panevėžys–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn.[4]
AECOM'i aruandes võrreldakse kolme erinevat tehnilist lahendust:
- Sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435mm
- 1435mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520mm rööbastee kõrvale
- Topeltlaiusega rööbastee 1435mm/1520mm. Uuuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel kus eraldi 1435mm rööbastee tegemine on võimatu.
Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit.
Maapealse Euroopa riike ühendava raudteetranspordimagistraalide väljaarendamist kiirendas 2010. aasta kevadel Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purskamise ja selle tulemusel tehitatud tuhapilved, mis halvasid senise õhulennuliikluse Euroopas ning avaldas mõju Euroopa-sisesele transporditaristule.[viide?]
Projekti realiseerimine
2011. aasta septembris võttis Eesti valitsus esimesena Ida-Euroopa riikidest vastu strateegilise otsuse kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav kiirraudteeliin algab Eestis Tallinnast ja kulgeb Pärnu kaudu Riia poole.[3]
Meediakajastused
Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi uuringus väljapakutud raudteetrassi paiknemise kohta Riia linna ümbruses ja leitud, et uus Euroopa rööpmelaiusega raudteetrass peaks mööduma lennuvälja lähedalt[5].
Viited
- ↑ "Eesti Keele Instituudi keelenõuanne: Rail Baltic" Eesti keele Instituudi keeleabi veebileht (vaadatud 19. oktoobril 2011)
- ↑ Rail Baltica Interim Report VOLUME I, AECOM transportation, November 2010
- ↑ 3,0 3,1 Raimo Poom. Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi, Eesti Päevaleht, 26. september 2011.
- ↑ 4,0 4,1 Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. BNS-i uudis, 29.06.2011.
- ↑ Simmermann: Lätis asub Rail Balticu trass täiesti mõttetus kohas, 25.10.2011
Välislingid
- Raimo Poom. Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi, Eesti Päevaleht, 26. september 2011.