Gustav Suits: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
6. rida: | 6. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Gustav Suits sündis Tartumaal |
Gustav Suits sündis Tartumaal Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti [[Soome]]s, kus õpetas koduõpetajana [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[saksa keel]]t. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits [[1904]]. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta [[Tartu ülikool]]i, kus õppis keeleteadust. Aastal [[1905]] jätkas õpinguid [[Helsingi Ülikool]]is, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta [[1910]]. aastal. |
||
Aastal [[1911]] abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna [[Aino Thauvón]]iga. Aastatel [[1911]]–[[1913]] töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni [[1917]]. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi [[soome keel]]e õpetajana. |
Aastal [[1911]] abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna [[Aino Thauvón]]iga. Aastatel [[1911]]–[[1913]] töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni [[1917]]. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi [[soome keel]]e õpetajana. |
Redaktsioon: 13. jaanuar 2012, kell 11:59
See artikkel vajab toimetamist. |
Gustav Suits (30. november 1883 – 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Aastast 2004 annab Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn välja Gustav Suitsu stipendiumi.
Elulugu
Gustav Suits sündis Tartumaal Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal.
Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana.
Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.
Aastatel 1917–1919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel.
1921–1944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor.
Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu.
Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule.
Looming
Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I – III (1901–1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!.
Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950).
Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.
Kirjandus
- Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933
- Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933
- Hans Kruus. Murdekuudel 1917—18, Looming nr. 9, 1933
- Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933
- Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934
- Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934
- S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937
- Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1997
- Nigol Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983
- Helga Suits-Kangro, "Aino ja Gustavi lugu" ("Gustav Suitsu nooruse" järg kirjade, luuletuste ja Aino mälestuste põhjal). Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1987
- "Gustav Suits". Personaalbibliograafia + fondinimestik. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998
Artiklid, esseed
- A. H. Tammsaare tee ja töö., Looming nr. 1,3 1928
- Balti kirjandusajaloo katse., Eesti Kirjandus nr. 5, 1929
- Vanemast vennastekoguduse kirjandusest., Raamatu osa Eesti arengus
- Kreutzwald Peterburis, Looming nr. 8, 1933
- Noor Villem Grünthal, Eesti Kirjandus nr. 5, 1935
- Posthuumne Puškin, Looming nr. 2, 1937
- A. H. Tammsaare palgepooli., Eesti Kirjandus nr. 1, 1938
Välislingid
- "Eesti värss" - Gustav Suits: elulugu ja terviktekstid
- Fotod
- Gustav Suitsu kirjad Aino Kallasele
Eelnev Arnold Susi |
Eesti haridusminister (ei astunud ametisse) 12. jaanuar 1953 - 23. mai 1956 |
Järgnev Enno Penno |