Helga Kangro
Helga Suits-Kangro (sündinud Eeva Helga Emilia Suits; 19. mai 1924 Tartu – 11. mai 1999 Stockholm) oli eesti arst ja kirjanik.
Ta lõpetas 1942. aastal Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi[1].
1944. aastal põgenes koos emaga Soome, sealt hiljem edasi Rootsi. Rootsis õppis arstiteadust. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige.
Ta on töötanud lastepsühhiaatrina Jönköpingis, Västeråsis ja Göteborgis.
1964. aastal üllitas ta ema raamatu "Gustav Suitsu noorus". See raamat sai aastal 1987 järje teosega "Aino ja Gustavi lugu", mis sisaldab tema vanemate kirjavahetust. Aastal 2000 ilmus Tallinnas postuumselt tema rootsi keelest tõlgitud armastusromaan "Kaarel, kas mäletad?", millel on autobiograafilised sugemed (tõlkija Mare Rebas).
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
- "Aino ja Gustavi lugu" (1978)
- "Kaarel, kas mäletad?" (2000)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta abiellus 1951. aastal soomepoisi ja arstiteaduse üliõpilase (hilisema ortopeedi) Vello Kangroga. Neil oli kolm last, poeg Toomas Kangro (s. 1953) on arst Västeråsis, Hannes Kangro (1955–2000), Marit-Ann Kangro (s. 1962). Tema isa Gustav Suits oli luuletaja ja kirjandusteadlane; ema Aino Thauvón-Suits oli filoloog ja lavakõneõppejõud, emapoolne vanaisa Emil Thauvón oli Viitasaari koguduse pastor. Õde Maret Suits-Elson oli näitleja ja luuletaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased. Lühielulood. Vello Lään. Olion 2011