Liiva – Nõmme-Väikse raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Liiva-Nõmme-Väike.png|thumb|300px|Liiva–Nõmme-Väikse raudtee (hall/valge). Võrdluseks tolleaegsed teised raudteed ja Tallinna olulisemad tänavad aastal 2009.]]
[[Pilt:Liiva-Nõmme-Väike.png|thumb|300px|Liiva–Nõmme-Väikse raudtee (hall/valge). Võrdluseks tolleaegsed teised raudteed ja Tallinna olulisemad tänavad aastal 2009.]]


'''Liiva–Nõmme-Väikse raudtee''' oli [[1913]]–[[1971]] [[Liiva raudteejaam]]ast [[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse]] raudteejaama viinud [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] lõik. Oli kuni [[1962]] osa [[Liiva–Vääna raudtee]]st.
'''Liiva – Nõmme-Väikse raudtee''' oli [[1913]]–[[1971]] [[Liiva raudteejaam]]ast [[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse]] raudteejaama viinud [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] lõik. Oli kuni [[1962]] osa [[Liiva–Vääna raudtee]]st.


Raudtee algas [[Liiva raudteejaam|Liiva jaama]] kolmnurgast. See viis üle [[Rahumäe viadukt]]i (üle [[Tallinna–Keila raudtee]]) ja möödus [[Rahumäe kalmistu]]st lõuna poolt.
Raudtee algas [[Liiva raudteejaam|Liiva jaama]] kolmnurgast. See viis üle [[Rahumäe viadukt]]i (üle [[Tallinna–Keila raudtee]]) ja möödus [[Rahumäe kalmistu]]st lõuna poolt.
7. rida: 7. rida:
[[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Tondile. Tondi jaamast hargnes tee kasarmute eest üle Kristiine heinamaa [[Kopli]] poole ja [[Mustamäe]] [[laskemoonaladu]]desse, mis asusid praeguse [[Sütiste tee]] lähedal. Sealt läks tee [[Mustamäe nõlv]]a all edasi läände (praegune [[Ehitajate tee]] on umbes 200 m pikkusel lõigul endise raudtee tammil), läbis praeguse [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kinnistu, [[Astangu]]l paiknevad suured laskemoonalaod ja ühines [[Peeter Suure Merekindlus]]e läänepoolse raudteevõrguga ([[Liiva–Vääna raudtee]]ga) [[Mäeküla asum|Mäeküla]]s praeguse [[Tähetorni tänav]]a ja [[Paldiski maantee]] ristis. Viimati kirjeldatud haru eksisteeris lühikest aega. Enamjaolt kulgeb tänapäeval seda mööda jalgtee, kuid mõnel pool pole see maastikul isegi jälgitav.
[[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Tondile. Tondi jaamast hargnes tee kasarmute eest üle Kristiine heinamaa [[Kopli]] poole ja [[Mustamäe]] [[laskemoonaladu]]desse, mis asusid praeguse [[Sütiste tee]] lähedal. Sealt läks tee [[Mustamäe nõlv]]a all edasi läände (praegune [[Ehitajate tee]] on umbes 200 m pikkusel lõigul endise raudtee tammil), läbis praeguse [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kinnistu, [[Astangu]]l paiknevad suured laskemoonalaod ja ühines [[Peeter Suure Merekindlus]]e läänepoolse raudteevõrguga ([[Liiva–Vääna raudtee]]ga) [[Mäeküla asum|Mäeküla]]s praeguse [[Tähetorni tänav]]a ja [[Paldiski maantee]] ristis. Viimati kirjeldatud haru eksisteeris lühikest aega. Enamjaolt kulgeb tänapäeval seda mööda jalgtee, kuid mõnel pool pole see maastikul isegi jälgitav.


Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na.
Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise [[Nõmme-Väikse – Sõrve raudtee]]na.


Raudteel sõitsid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna reisirongid]] (kuni [[1959]]). Lõigul asusid peatused [[Liiva raudteejaam|Liiva]], [[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Kalmistu]] (Rahumäe), [[Nõmme-Turg]] ja [[Nõmme-Väike]].
Raudteel sõitsid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna reisirongid]] (kuni [[1959]]). Lõigul asusid peatused [[Liiva raudteejaam|Liiva]], [[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Kalmistu]] (Rahumäe), [[Nõmme-Turg]] ja [[Nõmme-Väike]].

Redaktsioon: 31. juuli 2011, kell 15:10

Liiva–Nõmme-Väikse raudtee (hall/valge). Võrdluseks tolleaegsed teised raudteed ja Tallinna olulisemad tänavad aastal 2009.

Liiva – Nõmme-Väikse raudtee oli 19131971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik. Oli kuni 1962 osa Liiva–Vääna raudteest.

Raudtee algas Liiva jaama kolmnurgast. See viis üle Rahumäe viadukti (üle Tallinna–Keila raudtee) ja möödus Rahumäe kalmistust lõuna poolt.

Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Tondile. Tondi jaamast hargnes tee kasarmute eest üle Kristiine heinamaa Kopli poole ja Mustamäe laskemoonaladudesse, mis asusid praeguse Sütiste tee lähedal. Sealt läks tee Mustamäe nõlva all edasi läände (praegune Ehitajate tee on umbes 200 m pikkusel lõigul endise raudtee tammil), läbis praeguse Tallinna Tehnikaülikooli kinnistu, Astangul paiknevad suured laskemoonalaod ja ühines Peeter Suure Merekindluse läänepoolse raudteevõrguga (Liiva–Vääna raudteega) Mäekülas praeguse Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristis. Viimati kirjeldatud haru eksisteeris lühikest aega. Enamjaolt kulgeb tänapäeval seda mööda jalgtee, kuid mõnel pool pole see maastikul isegi jälgitav.

Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise Nõmme-Väikse – Sõrve raudteena.

Raudteel sõitsid Tallinna–Vääna reisirongid (kuni 1959). Lõigul asusid peatused Liiva, Kalmistu (Rahumäe), Nõmme-Turg ja Nõmme-Väike.

Raudtee võeti üles 1971.

2009. aastal on suurem osa raudteetammist (enamik Rahumäe viadukti–Nõmme-Väikse lõigust) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele.

Välislingid