Brüssel

Brüssel
prantsuse Ville de Bruxelles hollandi Stad Brussel saksa Stadt Brüssel
Pindala	32,61 km²
Elanikke	157 700 (2010)
Koordinaadid	50° 51′ N, 4° 21′ E
Brüsseli piirkonna asendikaart Belgias Brüsseli linna asend Brüsseli piirkonnas

Brüsseli raekoda

Brüssel [br'üssel] (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de jure Belgia pealinn.

Ta kuulub halduslikult Pealinna Brüsseli piirkonna kooseisu, kuid on samas ka teise, Flaami piirkonna pealinn.

Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 1867–1871 kaeti kesklinnas täielikult. Zenne on üks Belgia kõige enam reostatud jõgesid, sest kogu Brüsseli piirkonna kanalisatsioon suunati 2007. aastani sinna ilma puhastamata.

Rahvusvahelised organisatsioonid

Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on NATO ja Euroopa Liit.

Linna nime päritolu

Linna nimi tuleb vanahollandi keelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ja teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale Evere, mis on keldi päritolu.

Ajalugu

977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979 Zenne jõe saarele (Saint-Géry saarele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma 997 läks piirkond Leuveni dünastiale, sest Leuveni krahv Lambert I abiellus Charles'i tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni 1406. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Brüggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 1357–1379 ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. 1406–1482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, 1482–1598 Habsburgid.

Suure Prantsuse revolutsiooni ajal liideti Belgia Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele Viini kongress 1815 ka Belgia määras. 1830 puhkes Holandis kodusõda, mis lõppes riigi poolitumisega. Tekkinud Belgia pealinnaks sai Brüssel.

Alates 1960. aastate algusest lammutati Brüsselis palju vanu ning sageli suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooneid, et ruumi teha uutele. Sealjuures ei pööratud erilist tähelepanu uute hoonete välimusele ega sellele, et nood ümbrusega kokku sobiksid. Sellist anarhilist linnaplaneerimise stiili nimetatakse brüsseliseerimiseks.

1869 avati Brüsselis hobutramm. Hiljem asendati need mootortrammidega. 1952 avati esimene eelmetrooliin ehk maa-alune trammiliin. 2009. aastal oli Brüsseli trammiliinide pikkus 133,9 km, millest 12,1 km oli tunnelis. 2011. aastal oli Brüsselis 19 trammiliini. 1976 avati Brüsseli metroo esimene liin. 2011. aastal on Brüsseli metroos 7 liini 68 peatusega.

Kliima

Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm). Augustis on keskmiselt 9 sajupäeva, teistes kuudes 10–13.

Vaatamisväärsused

Brüsseli kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn; kõige kuulsam aga Atomiumi monument, mis ehitati 1958. aasta maailmanäituse tarbeks. Üheks turismimagnetiks on vanalinnas asuv Manneken Pis (Pissiv Poiss).

La Grand–Place ehk Grote Markt on Brüsseli keskväljak.

Välislingid

• Brüsseli kaart