Vassili Blücher: erinevus redaktsioonide vahel
Al.Neuland (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[ |
[[Pilt:Ac.blyukher.jpg|thumb|Vassili Blücher]] |
||
'''Vassili Blücher''' ( |
'''Vassili''' Konstantinovitš '''Blücher''' (19. november/[[1. detsember]] [[1889]] – [[9. november]] [[1938]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, üks viiest esimesest [[Nõukogude Liidu marssal]]ist ([[1935]]). |
||
Blücher sündis [[Jaroslavi kubermang]]us Rõbinski maakonnas Barštšinka külas talupoja peres. Tema vanavanaisa oli [[Pärisorjus|pärisorine]] talupojeg ja osales [[Vene-Türgi sõda 1853–1856|Krimmi sõjas]] ([[1853]]–[[1856]]). Sõjast naasnud, sai ta hüüdnime Blücher [[Preisimaa]] [[feldmarssal]]i [[Gebhard Leberecht von Blücher]]i järgi. Hiljem muutus hüüdnimi ametlikuks perenimeks. |
|||
[[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal Uraali rinde juhtaja, aastail [[1921]] |
[[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal oli Blücher Uraali rinde juhtaja, aastail [[1921]]–[[1922]] [[Kaug-Ida vabariik|Kaug-Ida vabariigi]] sõjaline [[rahvakomissar]] ja Rahva-revolutsioonilise armee ülemjuhataja. [[1929]]–[[1938]] oli ta [[Kaug-Ida Eriarmee]] juhataja. |
||
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[GPU]]-d" ([[1932]]). |
|||
Aastail [[1929]] — [[1938]] [[Kaug-Ida Eriarmee]] (''Особая Дальневосточная армия'') juhataja. |
|||
Blücher arreteeriti [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, [[10. märts]]il [[1939]] võeti talt [[marssal]]i [[aukraad]] ning ta mõisteti surma [[spionaaž]]i eest [[Jaapan]]i kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases organisatsioonis. |
|||
Blücher oli abielus kolm korda. Esimesed kaks naist, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend [[kapten]] Pavel Blücher ja tolle naine lasti samuti maha. Kolmas naine Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle. |
|||
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud pereliikmed. Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]]. |
|||
{{Nõukogude Liidu marssalid}} |
{{Nõukogude Liidu marssalid}} |
||
Redaktsioon: 23. september 2009, kell 14:18
Vassili Konstantinovitš Blücher (19. november/1. detsember 1889 – 9. november 1938) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, üks viiest esimesest Nõukogude Liidu marssalist (1935).
Blücher sündis Jaroslavi kubermangus Rõbinski maakonnas Barštšinka külas talupoja peres. Tema vanavanaisa oli pärisorine talupojeg ja osales Krimmi sõjas (1853–1856). Sõjast naasnud, sai ta hüüdnime Blücher Preisimaa feldmarssali Gebhard Leberecht von Blücheri järgi. Hiljem muutus hüüdnimi ametlikuks perenimeks.
Vene kodusõja ajal oli Blücher Uraali rinde juhtaja, aastail 1921–1922 Kaug-Ida vabariigi sõjaline rahvakomissar ja Rahva-revolutsioonilise armee ülemjuhataja. 1929–1938 oli ta Kaug-Ida Eriarmee juhataja.
Teda autasustati kahe Lenini ordeniga (1931 ja 1938), viie Punalipu ordeniga (1919, kaks korda 1921 ja kaks korda 1928), Punatähe ordeniga (1930), medaliga "20 aastat tööliste ja talupoegade Punaarmeed" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat Tšekaad-GPU-d" (1932).
Blücher arreteeriti 22. oktoobril 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, 10. märtsil 1939 võeti talt marssali aukraad ning ta mõisteti surma spionaaži eest Jaapani kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases organisatsioonis.
Blücher oli abielus kolm korda. Esimesed kaks naist, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend kapten Pavel Blücher ja tolle naine lasti samuti maha. Kolmas naine Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle.
Blücher rehabiliteeriti 1956 nagu teisedki tema ellujäänud pereliikmed. Tema pojast Vassilist sai instituudi rektor.