Luht: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
integreerisin |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}} |
|||
{{oodake}} |
|||
'''Luht''' ehk '''lamminiit''' on [[ |
'''Luht''' ehk '''lamminiit''' on [[suurvesi|suurveega]] üleujutatav ala jõe oru [[lamm]]il või madalal järverannal<ref>Luht. – ''[[Eesti entsüklopeedia|EE]]''. 5. kd. Tallinn : [[Kirjastus Valgus]], 1990, 356.</ref>. Luhad on tavaliselt soostunud madalsood või niidud. Ained, mida veega üha peale kantakse (eriti [[fosfor]]), muudavad luha [[muld|mulla]] viljakaks. Luhtade taimestik on liigivaene, puudest kasvavad luhtadel üksikud [[sanglepp|sanglepad]] ja [[paju]]d. Luhtasid kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana. Söödaväärtus on harilikult väike. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede ([[Emajõgi|Emajõgi]], [[Pärnu jõgi|Pärnu]], [[Kasari jõgi|Kasari]] jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse mõjul: niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel välja kujunenud omapärased taime- ja loomakooslused. |
||
Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. |
Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. |
||
[[Puurinne|Puurindes]] kasvavad [[tamm]], [[hall lepp]], [[haab]], [[toomingas]]. |
[[Puurinne|Puurindes]] kasvavad [[tamm]], [[hall lepp]], [[haab]], [[toomingas]]. |
||
[[Põõsasrinne|Põõsarindes]] võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. |
[[Põõsasrinne|Põõsarindes]] võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. |
||
[[Rohurinne|Rohurinne]] on üsna liigirikas. Seal kasvavad [[lamba-aruhein]], keskmine [[värihein]], harilik [[kastehein]], punane [[aruhein]], [[kassikäpp]], [[mägiristik]], [[angerpist]], keskmine [[teeleht]], pikalehine [[mailane]], [[tarn]]ad, [[hanijalg]], [[angervaks]]. |
[[Rohurinne|Rohurinne]] on üsna liigirikas. Seal kasvavad [[lamba-aruhein]], keskmine [[värihein]], harilik [[kastehein]], punane [[aruhein]], [[kassikäpp]], [[mägiristik]], [[angerpist]], keskmine [[teeleht]], pikalehine [[mailane]], [[tarn]]ad, [[hanijalg]], [[angervaks]]. |
||
Kuigi ka lamminiitude linnustikus moodustavad põhiosa liikidest [[kurvits]]alised on see liigiliselt koosseisult [[rannaniit]]udest ja alvaritest erinev. Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks [[tikutaja]], [[kiivitaja]], [[rukkirästas]], [[suurkoovitaja]], [[rohunepp]], mustsaba-[[vigle]], [[tutkas]], soo-[[loorkull]], roo-loorkull ja paljud ujupardid - sinikael-[[part]]. Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 [[liik]]i. |
Kuigi ka lamminiitude linnustikus moodustavad põhiosa liikidest [[kurvits]]alised on see liigiliselt koosseisult [[rannaniit]]udest ja alvaritest erinev. Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks [[tikutaja]], [[kiivitaja]], [[rukkirästas]], [[suurkoovitaja]], [[rohunepp]], mustsaba-[[vigle]], [[tutkas]], soo-[[loorkull]], roo-loorkull ja paljud ujupardid - sinikael-[[part]]. Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 [[liik]]i. |
||
== Eesti luhad ja nende hooldamine == |
|||
1960. aastatel arvati lamminiite katvat Eestis 83 000 hektarit, 1993.-1996. a. läbi viidud inventuuri andmetel oli heas või rahuldavas seisukorras säilinud lamminiite alles veel 12 500 hektaril. Niitmise ja karjatamise lõppemisel hakkab lamminiitudel vohama võsa. Kinnikasvamise tulemusena kaob luhtadele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise. |
1960. aastatel arvati lamminiite katvat Eestis 83 000 hektarit, 1993.-1996. a. läbi viidud inventuuri andmetel oli heas või rahuldavas seisukorras säilinud lamminiite alles veel 12 500 hektaril. Niitmise ja karjatamise lõppemisel hakkab lamminiitudel vohama võsa. Kinnikasvamise tulemusena kaob luhtadele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise. |
||
Lamminiidu hooldamiseks on vajalik: |
Lamminiidu hooldamiseks on vajalik: |
||
| 22. rida: | 19. rida: | ||
* hein riisuda ja ära vedada |
* hein riisuda ja ära vedada |
||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
== |
== Välislingid== |
||
* [http://www.zbi.ee/pky/lamminiidud/lamminiidud_frame.htm Pärandkoosluste kaitse ühingu lehelt: Lamminiit] |
* [http://www.zbi.ee/pky/lamminiidud/lamminiidud_frame.htm Pärandkoosluste kaitse ühingu lehelt: Lamminiit] |
||
* [http://www.tlu.ee/~emeier/IVA/Niidud.ppt Niidud @ TLÜ] |
* [http://www.tlu.ee/~emeier/IVA/Niidud.ppt Niidud @ TLÜ] |
||
[[Kategooria:Ökoloogia]] |
[[Kategooria:Ökoloogia]] |
||
[[Kategooria:Kooslused]] |
|||
Redaktsioon: 6. juuli 2009, kell 16:26
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav ala jõe oru lammil või madalal järverannal[1]. Luhad on tavaliselt soostunud madalsood või niidud. Ained, mida veega üha peale kantakse (eriti fosfor), muudavad luha mulla viljakaks. Luhtade taimestik on liigivaene, puudest kasvavad luhtadel üksikud sanglepad ja pajud. Luhtasid kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana. Söödaväärtus on harilikult väike.
Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse mõjul: niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel välja kujunenud omapärased taime- ja loomakooslused.
Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab, toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks.
Kuigi ka lamminiitude linnustikus moodustavad põhiosa liikidest kurvitsalised on see liigiliselt koosseisult rannaniitudest ja alvaritest erinev. Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks tikutaja, kiivitaja, rukkirästas, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid - sinikael-part. Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki.
Eesti luhad ja nende hooldamine
1960. aastatel arvati lamminiite katvat Eestis 83 000 hektarit, 1993.-1996. a. läbi viidud inventuuri andmetel oli heas või rahuldavas seisukorras säilinud lamminiite alles veel 12 500 hektaril. Niitmise ja karjatamise lõppemisel hakkab lamminiitudel vohama võsa. Kinnikasvamise tulemusena kaob luhtadele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise.
Lamminiidu hooldamiseks on vajalik:
- niita igal aastal, mitte enne 1. juulit
- niita nn keskelt lahku või servast serva meetodil
- hein riisuda ja ära vedada
Viited
- ↑ Luht. – EE. 5. kd. Tallinn : Kirjastus Valgus, 1990, 356.