Kiivitaja
|
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond) |
| Kiivitaja | |
|---|---|
 | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tülllased Charadriidae |
| Perekond |
Kiivitaja Vanellus |
| Liik |
Kiivitaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Vanellus vanellus (Linnaeus, 1758) | |
 Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind | |
| Sünonüümid | |
|
Tringa vanellus Linnaeus, 1758 | |
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ja Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.
Eestis hinnatakse kiivitaja pesitsusaegset arvukust 40 000–60 000 paarile.[2]
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikel – põldudel (eelistades suviviljapõlde), rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on kolm või neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.
Rahvapärased nimetused[muuda | muuda lähteteksti]
Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi järgmiselt: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt[3] ja vaenulind.
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusvaheline Looduskaitseliit hindas kiivitaja 2015. aastal võrdlemisi kiire arvukuse vähenemise tõttu ohulähedaste liikide hulka.[1] Tema arvukuse vähenemist põhjustab põllumajanduspraktikate muutused.
Varia[muuda | muuda lähteteksti]
2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 BirdLife International (2017). Vanellus vanellus. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2016.
- ↑ 2,0 2,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. Jaanuar 2009.
- ↑ Jaanus Elts. Kiivitaja on selle aasta lind, Eesti Loodus
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiivitaja |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kiivitaja |
- Kiivitaja andmebaasis eElurikkus
- Kiivitajaga postmargi kirjeldus Eesti Posti kodulehel
