Kiivitaja

Kiivitaja
	;
	;
Kaitsestaatus
	; Ohulähedased (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Tülllased Charadriidae;
Perekond	Kiivitaja Vanellus;
Liik	Kiivitaja;
Binaarne nimetus
	Vanellus vanellus; (Linnaeus, 1758)
	; Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind
Sünonüümid
	Tringa vanellus Linnaeus, 1758

See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond)

Kiivitaja muna

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ja Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.

Eestis hinnatakse kiivitaja pesitsusaegset arvukust 40 000–60 000 paarile.^[2]

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikel – põldudel (eelistades suviviljapõlde), rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on kolm või neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.

Rahvapärased nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi järgmiselt: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt^[3] ja vaenulind.

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheline Looduskaitseliit hindas kiivitaja 2015. aastal võrdlemisi kiire arvukuse vähenemise tõttu ohulähedaste liikide hulka.^[1] Tema arvukuse vähenemist põhjustab põllumajanduspraktikate muutused.

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 BirdLife International (2017). Vanellus vanellus. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2016.
↑ ^2,0 ^2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. Jaanuar 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
↑ Jaanus Elts. Kiivitaja on selle aasta lind, Eesti Loodus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja andmebaasis eElurikkus
Kiivitajaga postmargi kirjeldus Eesti Posti kodulehel

[iucn-1] 1,0 ^1,1 BirdLife International (2017). Vanellus vanellus. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2016.

[hirundo-2] 2,0 ^2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. Jaanuar 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

[3] Jaanus Elts. Kiivitaja on selle aasta lind, Eesti Loodus

[1]

[2]

[3]