Kiivitaja

See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond)

---

Kiivitaja
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Kurvitsalised Charadriiformes Sugukond: Tülllased Charadriidae Perekond: Kiivitaja Vanellus Liik: Kiivitaja
Ladinakeelne nimetus
Vanellus vanellus (Linnaeus, 1758)
Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind
Sünonüümid
Tringa vanellus Linnaeus, 1758

Kiivitaja muna

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.

2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.

Välimus

Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.

Levik

Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ja Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.

Eestis hinnatakse kiivitaja pesitsusaegset arvukust 40 000–60 000 paarile .

Pesitsemine

Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikel – põldudel (eelistades suviviljapõlde), rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.

Toitumine

Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.

Rahvapärased nimetused

Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi järgmiselt: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt ja vaenulind.

Viited

Välislingid

• Kiivitajaga postmargi kirjeldus Eesti Posti kodulehel