Eesti Maakrediitselts

Eestimaa Aadli Krediitkassa
Asutatud	1802
Tegevus lõpetatud	1940
Peakorter	Väike-Pärnu maantee 1, Tallinn ; Vabaduse puiestee nr. 1, Tallinn;
Valdkonnad	finantsasutus

Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse^[2], Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.

Krediidiasutus kandis aastatel 1802–1898 nimetust Eestimaa Aadli Era Laenupank (mõne allika järgi ka: Eestimaa Mõisnikkude Maakrediidiselts või Eestimaa Mõisnikkude Krediitkassa^[3]) ja aastatel 1898–1931 Eestimaa Aadli Krediitkassa.

Ajalugu

Eestimaa Aadli Krediitkassa asutati 1802. aastal, kui Venemaa keiser Aleksander I kinnitas 15. oktoobril 1802. aastal, vastutasuks Eestimaa rüütelkonnale osaliste järeleandmiste eest talurahvale (talupoeg sai vallasvara omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel), Eestimaa Aadlike Krediitkassa põhikirja ja laenas sellele stardikapitaliks 1 miljon hõberubla, mis krediitkassa liikmeks astuvatele mõisnikele soodsail tingimustel kiiresti välja laenati.

Eestimaa aadli poolt juhitud ja Venemaa keisririigi keskvalitsusest sõltumatu krediitkassa kujunes suurimaks laenuasutiseks Eestis, mis töötas keisririigi poolt antud pikaajaliste laenude toetusel. Ergutamaks reformidele ka Liivimaa aadlit, kinnitas keiser samalaadse Liivimaa Mõisakrediidi Seltsi põhikirja, millele lisandus samuti toetuslaen.

Eestimaa Aadli Era Laenupanga moodustamisel 1802. aastal võisid laenupanga liikmeteks olla ainult kassast (seltsilt) pantkirjalaenu võtnud rüütlimõisate omanikud. 1802. aasta valitsemisreglemendi järgi suunasid laenupanga tegevust ülemvalitsus (rüütelkonna peamees kui eesistuja ja neli liiget) ja kassavalitsus, kuhu kuulusid eesistuja ja neli liiget. Ülemvalitsus kontrollis ja revideeris krediidisüsteemi toimimist juhtinud kassavalitsuse tööd.

1898. aastal muudeti panga põhikirja^[4] ja pank nimetati ümber Eestimaa Aadlimõisade Krediidiseltsiks ning alanud talupoegade poolt talude päriseksostmise protsessis loobuti ka nõudest, et laenu tagatiseks aktsepteeritakse ainult mõisu.

1910. aastal anti kassa valitseda Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo Eestimaa osakonnale.

Eesti Asutava Kogu poolt vastuvõetud maaseadusega läksid kõik rüütlimõisad riigi omanduseks ja krediitkassa kaotas kõik oma liikmed, kuid töötas siiski endiselt edasi. 1925. aastal otsustas Rahukogu Eestimaa mõisnikkude krediitseltsi varanduse hoolekande alla võtta^[1].

1932. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus panga uue põhikirja^[5] ja uueks nimeks sai Eestimaa Maakrediitselts, millega liideti ka Liivimaa Maakrediitselts.

1940. aastal pärast eraettevõtete natsionaliseerimist liideti ta 23. augustil 1940. aastal Eesti Maapangaga^[6].

Krediidiseltsi hoone

Aadlipank asus Toompeal kuni 1894. aastani. Siis hakati Eestimaa kubermanguvalitsuse Toompea lossist idas olevat platsi puhastama ja seda ümbritsevat majarinnet osaliselt lammutama, et valmistada ette uue õigeusu peakiriku Nevski katedraali ehitust^[7]. Ka platsi kagunurgas olnud Aadlipanga maja lammutati ning pank kolis Pikale tänavale.

Kaarli koguduselt osteti panga uue hoone jaoks krunt 1902. aastal kohe Tallinna vanalinna piiri taga praeguse Estonia puiestee, Kaupmehe ja Sakala tänava ristumisel. Uue hoone projekt telliti Riia arhitektilt August Reinbergilt, kes oli ka mitme suure ehitise autor, nagu Riia vene teater (1900–1902), Vene Riigipanga Riia osakonna hoone (1902–1905), saksa tütarlastegümnaasium hoone Pärnus (1902; praegu Pärnu Vanalinna põhikool). Hoone nurgakivi pandi augustis 1902, toorehitis valmis 1903. aastal ja kasutusloa sai Eestimaa Aadli Krediitkassa hoone Tallinna kesklinna (Estonia puiestee 11) hoone 1904. aastal, kuid viimistlus- ja kohtkindla mööbli paigaldustöid tehti veel 1905. aastal.

Aadli krediidikassa presidendid

1802–1803: Peter von Brevern, Eestimaa Aadli Krediitkassa president
1804–1812: Jacob Georg von Berg, Eestimaa Aadli Krediitkassa president
1813–1827: Wilhelm von Harpe, Eestimaa Aadli Krediitkassa president
1828–1857: Wilhelm Gustav von Samson-Himmelstjerna, Eestimaa Aadli Krediitkassa president
1858–1863: Otto von Lilienfeld, Eestimaa Aadli Krediitkassa president
1864–1887: Ferdinand von Samson-Himmelstjerna, Eestimaa Aadli Krediitkassa president
1888–1902: Traugott Ferdinand von zur Mühlen, Eestimaa Aadli Krediitkassa president
1903–1919: Julius von Hagemeister, Aadli Krediidikassa president^[8]
1931– : August Kuben, Eesti Maakrediidi Seltsi direktor^[9].

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Mõisnikkude krediikkassa hoolekande alla., Kaja, nr. 127, 20 mai 1925
↑ Estländische Adelige Güter-Kreditkasse (1802-1919), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
↑ EE 12. köide, 2003: 71.
↑ Eestimaa mõisnikkude-mõisade krediitseltsi Põhjuskiri. Kinnitatud 16. veebr. 1898, Eestimaa Mõisnikkude Maakrediitselts
↑ Eesti Maakrediitseltsi põhikiri
↑ 1111. Eesti Maapanga ja Eesti Maakrediitseltsi liitumise seadus., Riigi Teataja, nr. 109, 24 august 1940
↑ Avalik loeng "Ajalooline aadlipank. Ehitus- ja restaureerimislugu", loeng „Ajalooline aadlipank. Ehitus- ja restaureerimislugu“. Arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt
↑ Aleksander Dreverk, Minu mälestused Eestimaa hoiu- ja laenuühingute algpäewilt., Ühistegelised Uudised, nr. 24, 18 juuni 1927
↑ KUBEN August, end. Eesti Maakrediidi Seltsi direktor., Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1979

Välislingid

Eestimaa Maakrediitselts, Eesti Ajalooarhiiv
Reval: das neue Haus der Creditcasse, Kirjastaja: Kluge & Ströhm, postkaart 1904, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR
Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Eestimaa Maakrediitselts

[:0-1] 1,0 ^1,1 Mõisnikkude krediikkassa hoolekande alla., Kaja, nr. 127, 20 mai 1925

[2] Estländische Adelige Güter-Kreditkasse (1802-1919), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital

[EE-3] EE 12. köide, 2003: 71.

[4] Eestimaa mõisnikkude-mõisade krediitseltsi Põhjuskiri. Kinnitatud 16. veebr. 1898, Eestimaa Mõisnikkude Maakrediitselts

[5] Eesti Maakrediitseltsi põhikiri

[6] 1111. Eesti Maapanga ja Eesti Maakrediitseltsi liitumise seadus., Riigi Teataja, nr. 109, 24 august 1940

[7] Avalik loeng "Ajalooline aadlipank. Ehitus- ja restaureerimislugu", loeng „Ajalooline aadlipank. Ehitus- ja restaureerimislugu“. Arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt

[8] Aleksander Dreverk, Minu mälestused Eestimaa hoiu- ja laenuühingute algpäewilt., Ühistegelised Uudised, nr. 24, 18 juuni 1927

[9] KUBEN August, end. Eesti Maakrediidi Seltsi direktor., Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1979

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]