Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ametlik lühend ITL) on vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärk on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtteid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesettevõtete huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 67% Eesti IKT-sektori kogukäibest.

Liidu eesmärgiks on teha Eesti IKT-ettevõtete tegutsemine lihtsamaks: soodustada IKT sektori äri Eestis, pakkuda lisandväärtust Eesti majandusele ning hõlbustada ettevõtetevahelist koostööd.  

Põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine ja seadusandluse parandamine.

ITL on liikmete huvide paremaks kaitsmiseks liige järgmistes organisatsioonides - DIGITALEUROPE, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Maksumaksjate Liit.  

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtete läbirääkimised algasid uue koostöövormi leidmiseks aastal 1998. Põhjalike dialoogide järel toimus 23. märtsil 2000 asutav üldkoosolek, millel Eesti Arvutifirmade Assotsiatsioon (AFA, asutatud 1992) ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liit (TEL, asutamisaasta 2000) ühinesid Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liiduks. Vastav kandeotsus Tallinna Linnakohtu registriosakonnas kannab kuupäeva 31. mai 2000, uue organisatsiooni ametlikuks lühendiks saab ITL. Asutamises osales 40 ettevõtet. Üldkoosolek kinnitas põhikirja, võttis vastu eetikakoodeksi ning valis juhatuse ja aukohtu.

ITL on korraldanud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas projekte, millest tuntumad olid teabemess "Kontakt", foorum "Visioonist lahendusteni" ja suvesündmus "OK-fest".

2005. aasta kevadel otsustati muuta Liidu nimi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduks, et liidu liikmeteks saaksid lisaks ettevõtetele astuda ka teised organisatsioonid ja haridusasutused.

Tegevused[muuda | muuda lähteteksti]

ITL-i põhitegevus on jagatud valdkondade vahel. Valdkondadele pannakse alus ITL-i tegevuskavast lähtudes ja iga valdkonda juhib ITL-i juhatuse liige.

ITL-i ametlike seisukohtade kujundamiseks liikmesettevõtteid puudutavates või huvitavates küsimustes võib valdkonna juurde moodustada nõukodasid. Nõukodadel on aruandekohustus juhatuse ees ning juhatus võib volitada nõukodasid vastu võtma ja väljendama seisukohti ITLi nimel. Konkreetsete ülesannete, projektide ja ürituste läbiviimiseks võib moodustada vastutava nõukoja juurde toimkondi. Nõukojal on aruandekohustus valdkonnajuhi ees ja toimkonnal on aruandekohustus nõukoja esimehe ees.

ITL-i prioriteetsed valdkonnad (2019):

Haridus ja tööjõud: Eesti IKT-sektoril on puudu 7000 töötajat  

Poliitika: Vähem riiki, vähem regulatsioone  

Majanduse digitaliseerimine: Digitaliseerimine kiirendab Eesti majanduskasvu.   

Visioon[muuda | muuda lähteteksti]

ITL on koostanud kaks visiooni sektori arengu kohta.

Aastal 2014 koostati IKT-sektori visoon aastaks 2020: aastal 2020 on Eesti heaolu allikaks IKT nutikas kasutamine majanduselus ja ühiskonnakorralduses.

Eesmärgid

- IKT mõjutab kogu elukorraldust Eestis

- Eesti on usaldusväärsete infoühiskonna teenuste kasutamisel maailmas nr 1

- Eestis IKT kompetentsidega spetsialistide arvu kahekordistamine  

- IKT lahenduste kasutuselevõtt annab fookusvaldkondades ½ lisandväärtuse kasvust

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020 ja Visioon 2020 teekaart.

Aastal 2018 valmis visioon aastaks 2030: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon infoühiskonnast 2030: Nutikas Eesti.

ITL-i teine pikaajaline visioonidokument on nägemus just sellest, kuidas julgete muutustega luua paremad võimalused kõigile Eesti inimestele. Visioon toetub kolmele sambale: 1) nutikas ja julge majandus, 2) nutikas rahvas ning 3) nutikas ja visiooniga riik.

- Nutikas ja julge majandus aastal 2030 on koostööle orienteeritud, maailma agiilseim uute lahenduste ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendaja ja selle kogemuse eksportija.

- Nutikas rahvas aastal 2030 on laulev tehnoloogiarahvas, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ja targa tööjõu arendamisele ning kasutamisele.  

- Nutikas ja visiooniga riik on mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik.

Visioon "Nutikas Eesti".

Liidu juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Juhatus

Kaheks aastaks valitud liidu juhatuse tegevuse eesmärk on saavutada järgnevaks perioodiks püstitatud eesmärgid, mida saab muuta ainult Üldkoosolek, tagades sellega strateegiate järjepidevuse. Juhatus valib oma liikmete hulgast Juhatuse esimehe (President) ja Aseesimehe (Asepresident). Iga Juhatuse liige koordineerib konkreetse temaatika (edaspidi valdkond) arendamist.

ITL-i presidendid:

  • 2000-2005 Andres Haamer (1941-2014)
  • 2005-2009 Urmas Kõlli
  • 2009-2012 Taavi Kotka
  • 2012-2013 Enn Saar  
  • 2013-2017 Anneli Heinsoo
  • 2017-2019 Ivo Suursoo
  • 2019 Andre Krull

Tegevmeeskond

  • ITL-i tegevmeeskonda juhib Jüri Jõema, meeskond tegutseb liidu kontoriruumis Ülemiste tehnoloogialinnakus aadressil Lõõtsa 2b, Tallinn (2007.-2019. aastani asus tegevmeeskonna kontor aadressil Lõõtsa 6, Tallinn).

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoobris 2007 kuulus ITL-i 38 liiget, märtsis 2010 oli ITL-i liikmeskond 61-liikmeline, 2019. a. augusti seisuga on ITL-il 90 liiget.

2019. aasta augusti seisuga on liikmed järgmised:

Eesti IKT klaster[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti IKT klaster on osa ITL-ist. Eesti IKT klaster on IKT-sektori ettevõtete rahvusvaheliselt tunnustatud koostöövõrgustik ja tugi äri arendamiseks. Klastri eesmärk on aidata riikidel ja organisatsioonidel jõuda maailmatasemel digitaalsete ühiskondadeni.

Klastrisse kuuluvad partnerid IKT-ettevõtetest.

Klastri fookuses on kolm valdkonda:

• tööstuse digitaliseerimine (teemaga tegeleb tööstuse alamklaster)

• e-riigi lahenduste eksport (e-riigi alamklaster, Eesti tehnoloogiafirmade maailmale pakutava leiab veebist: https://e-estoniax.com/)

• Intelligentsed transpordisüsteemid (alamklaster ITS Estonia).

Ühisalgatused[muuda | muuda lähteteksti]

Mobiilside sektori anonüümsete telefonimüügi kõnede hea tava

Hea tavaga ühinenud mobiiltelefoniteenuse pakkujad: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS. Hea tava allkirjastati 2018. a.

Eesti e-arve

Eesti e-arve formaadi arendus ja juhtimine on aastast 2019 ITL-i e-arve toimkonnas. 1. juulil 2019 jõustus raamatupidamise seaduse muutmise seadus, millega e-arvete kasutamine muutus avalikule sektorile kohustuslikuks.

ITL-i auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

ITL-i aasta-auhind

Eesti Infotehnoloogi ja Telekommunikatsiooni Liit annab juba aastast 1998 välja auhindu Aasta tegija, Aasta tegu, Aasta idee ja Aasta Läbimurdja, millega soovib tunnustada ja esile tõsta kõige rohkem Eesti IKT valdkonda mõjutanud isikuid ja ettevõtteid. Välja on antud ka Aasta piduri ja IKT sektori eestkõneleja auhinnad.

Auhinna-saajad läbi aegade.

Ustus Aguri stipendium

Koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega (HITSA) antakse igal kevadel välja Ustus Aguri stipendiumi, mis on mõeldud ühe andeka avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Stipendiumiga tunnustatakse ühtlasi Ustus Aguri panust Eesti infoühiskonna arengusse. Auhinna-saajad läbi aegade.

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiafoorum "Visioonist lahendusteni" on aasta tippsündmus paljudele nendes valdkondades tegutsevatele juhtidele ja spetsialistidele nii Eestis kui ka lähiriikides. Kuna Eesti on infotehnoloogiliste edusammude poolest kuulsust kogunud, siis on foorumi esinejate hulgas alati leidunud maailma tuntuimate ettevõtete juhte, kes on tutvustanud oma ettevõtte edu tagamaid ja visiooni. Foorumil on tekkinud ka suhteid, millest on abi olnud kohalike projektide elluviimisel. Foorumil on esinenud Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Oracle´i asepresident Pier Carlo Falotti, Nokia asepresident Stefan Widomski, Telia asepresident Hans Golteus, Hewlett-Packardi asepresident Alex Sozonoff, Rootsi endine peaminister Carl Bildt, Microsofti Põhjamaade ja Baltimaade juht Jens Moberg, TeliaSonera asepresident Erik Hallberg, Vodafone ülemaailmse tarbijatoodete üksuse direktor Jeronen Visser ja teised.

Tööstuse digitaliseerimise teemaline "Industry 4.0 in Practice" konverents on ITL-i eestvedamisel ja partnerlusena toimunud neli korda.

RockIT on infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtjate suurüritus, mis sai alguse 2009. aastal. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit algatas Rock IT selleks, et tuua sektori inimesi kokku ka väljaspool töökeskkonda ja internetti.

ITL Segakoor[muuda | muuda lähteteksti]

ITL-i segakoor asutati 25.08.2010 ning koor tegutseb ITL Segakoor nime all MTÜ-na. Koori liikmeskonda kuuluvad peamiselt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ettevõtete laulu- ja muusikahuvilised.

Sportlik ITL[muuda | muuda lähteteksti]

ITL-i liikmesettevõtetele korraldatakse erinevaid spordiüritusi. Alustati 2011. aastal jalgpalliturniiriga, 2013. aastal tuli juurde tenniseturniis. Tänaseks võetakse mõõtu lisaks korvpalli-, rannavolle- ja lauatennisevõistlustel. Kõikide turniiride ja võistluste eestvedajateks on ITL-i liikmesettevõtete aktiivsed töötajad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Ivo Suursoo: Iga teine Eesti riigi teenus tuleb erastada (Eesti Päevaleht 19. juuni 2019)

Valitsuskabinet otsustas toetada Eesti osalemist Dubai EXPO-l aastal 2020 (2019)

Klastri ettevõtted tutvustasid Elevandiluurannikul Eesti e-riigi lahendusi (2019)

Noored peaksid eriala valimisel arvestama ka tööturu vajadustega (2019)

Kõrghariduse IT Akadeemia edulugu stardib ka kutsehariduses (2019)

Jüri Jõema: kas IT-sektor peab hakkama matemaatikaõpetajatele lisapalka maksma? (2019)

ITL sai aasta digialgatuse eest Targa töösturi auhinna (2019)

ITL sai uue juhatuse ja presidendi (2019)

Selgusid Eesti IT-sektori aastaauhindade saajad (2019)

Infoühiskonna-teemaline valimisdebatt (2019)  

Tööstuse digitaliseerimise edulood Eesti ettevõtete näitel (2019)  

Eesti liigub kõik-ühes liikuvusteenuse suunas (2019)

Suvest saab riigile saata ainult e-arveid (2019)

Innovatsioon tootmises digidiagnostika kaugusel (2018)

Eesti järgmine „tiigrihüpe“ on reaalajas toimuvad äritehingud (2018)

ITL: Koolid vajavad reaalainete õpetajatest superstaare (2018)

Konkurentsis püsimiseks tuleb tootmine digitaliseerida (2018)

ITL-i eestvedamisel allkirjastatud hea tava piirab anonüümsete müügikõnede tegemist mobiilside sektoris (2018)

Eesti delegatsioon kohtus Transform Africa 2018 tippkohtumisel Rwanda presidendiga (2018)  

Tehnoloogiaettevõtete loodud juhend aitab tarkvara tellijatel tagada isikuandmete kaitset (2018)

ITL kuulutas välja Aasta läbimurdja, idee ja tegija (2018)

Reaalne võimalus leida tarkvaraarendusse lisatööjõudu! Vali-IT! (2018)  

EAS uuendab e-Eesti esitluskeskuse sisulist kontseptsiooni ning välimust (2018)

Lõppraport: isejuhtivad sõidukid Eesti teedel võivad kaotada liiklussurmad (2018)

Veebilehelt e-Estoniax.com näeb, mida Eesti tehnoloogiafirmadel maailmale pakkuda on (2018)

100-aastane Eesti vajab julgeid ambitsioone – 100% Eestis liikuvatest arvetest võiksid olla e-arved! (2018)

Madis Sassiad: targa transpordikorraldusega on võimalik kokku hoida kümneid miljoneid (2017)

ITL asub koos riigiga jõuliselt majandust kasvatama (2017)

Eestis on valmimas kogu maailmas unikaalne tark riietus, mis kuulab inimkõnet ja märkab kukkumisi (2017)

Tööstus 4.0 superstaarid säravad tehnikaülikoolis Manufuturel täna ja homme (2017)

IKT klastri koostööprojekt valiti auhinnanominendiks (2017)

Protex Balti võitis Rootsi Äriauhinna tehnoloogilise innovatsiooni eest (2017)

DIGITALEUROPE: Tallinnas toimuv digitaalvaldkonna tippkohtumine näitab Euroopa digivõimekust (2017)

Äsja valminud StartIT veebileht selgitab, et kõik ongi IT! (2017)

MTÜ IKT Demokeskusel on uus nimi: ITL Digital Lab (2017) 

Ants Sild: Tuleb tegutseda nagu Tšiili lõhekasvatajad! (2017)

E-riigi Akadeemia ja IKT klaster sõlmisid koostöölepingu (2017)

ITL-i prioriteetideks on Eesti majanduse digitaliseerimine ja innovaatiline e-riik (2017)

DIGITALEUROPE pöörab tähelepanu autoriõiguste reformiga kaasnevale (2017)

Lääne-Eesti parim ettevõtte digitaliseerija viib kliendid virtuaalreaalsusse (2017)

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uus president on Ivo Suursoo (2017)

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit sai uue juhatuse (2017)

Kaubanduskoda tunnustas aumärkidega ITL-i inimesi (2017)


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]