Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (lühend ITL) on vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärk on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtteid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesettevõtete huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 70% Eesti IKT-sektori kogukäibest.

Liidu eesmärgiks on teha Eesti IKT-ettevõtete tegutsemine lihtsamaks: soodustada IKT sektori äri Eestis, pakkuda lisandväärtust Eesti majandusele ning hõlbustada ettevõtetevahelist koostööd.

Põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine ja seadusandluse parandamine.

ITL on liikmete huvide paremaks kaitsmiseks liige järgmistes organisatsioonides – DIGITALEUROPE, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Maksumaksjate Liit.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtete läbirääkimised algasid uue koostöövormi leidmiseks aastal 1998. 23. märtsil 2000 toimus asutav üldkoosolek, millel Eesti Arvutifirmade Assotsiatsioon (AFA, asutatud 1992) ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liit (TEL, asutamisaasta 2000) ühinesid Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liiduks. Vastav kandeotsus Tallinna Linnakohtu registriosakonnas kannab kuupäeva 31. mai 2000, uue organisatsiooni ametlikuks lühendiks sai ITL. Asutamises osales 40 ettevõtet. Üldkoosolek kinnitas põhikirja, võttis vastu eetikakoodeksi ning valis juhatuse ja aukohtu.

ITL on korraldanud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas projekte, millest tuntumad olid teabemess "Kontakt", foorum "Visioonist lahendusteni" ja suvesündmus "OK-fest".

2005. aasta kevadel otsustati muuta Liidu nimi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduks, et liidu liikmeteks saaksid lisaks ettevõtetele astuda ka teised organisatsioonid ja haridusasutused.

Tegevused[muuda | muuda lähteteksti]

ITL-i põhitegevus on jagatud valdkondade vahel. Valdkondadele pannakse alus ITL-i tegevuskavast lähtudes ja iga valdkonda juhib ITL-i juhatuse liige.

ITL-i ametlike seisukohtade kujundamiseks liikmesettevõtteid puudutavates või huvitavates küsimustes võib valdkonna juurde moodustada nõukodasid. Nõukodadel on aruandekohustus juhatuse ees ning juhatus võib volitada nõukodasid vastu võtma ja väljendama seisukohti ITLi nimel. Konkreetsete ülesannete, projektide ja ürituste läbiviimiseks võib moodustada vastutava nõukoja juurde toimkondi. Nõukojal on aruandekohustus valdkonnajuhi ees ja toimkonnal on aruandekohustus nõukoja esimehe ees.

ITL-i prioriteetsed valdkonnad (2019):

  • Haridus ja tööjõud: Eesti IKT-sektoril on puudu 7000 töötajat
  • Poliitika: Vähem riiki, vähem regulatsioone
  • Majanduse digitaliseerimine: Digitaliseerimine kiirendab Eesti majanduskasvu.

Visioon[muuda | muuda lähteteksti]

ITL on koostanud kaks visiooni sektori arengu kohta.

Aastal 2014 koostati IKT-sektori visoon aastaks 2020: aastal 2020 on Eesti heaolu allikaks IKT nutikas kasutamine majanduselus ja ühiskonnakorralduses.

Eesmärgid

  • IKT mõjutab kogu elukorraldust Eestis
  • Eesti on usaldusväärsete infoühiskonna teenuste kasutamisel maailmas nr 1
  • Eestis IKT kompetentsidega spetsialistide arvu kahekordistamine
  • IKT lahenduste kasutuselevõtt annab fookusvaldkondades ½ lisandväärtuse kasvust

Aastal 2018 valmis visioon aastaks 2030: "Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon infoühiskonnast 2030: Nutikas Eesti."

ITL-i teine pikaajaline visioonidokument on nägemus just sellest, kuidas julgete muutustega luua paremad võimalused kõigile Eesti inimestele. Visioon toetub kolmele sambale: 1) nutikas ja julge majandus, 2) nutikas rahvas ning 3) nutikas ja visiooniga riik.

  • Nutikas ja julge majandus aastal 2030 on koostööle orienteeritud, maailma agiilseim uute lahenduste ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendaja ja selle kogemuse eksportija.
  • Nutikas rahvas aastal 2030 on laulev tehnoloogiarahvas, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ja targa tööjõu arendamisele ning kasutamisele.
  • Nutikas ja visiooniga riik on mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik.

Liidu juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaheks aastaks valitud liidu juhatuse tegevuse eesmärk on saavutada järgnevaks perioodiks püstitatud eesmärgid, mida saab muuta ainult üldkoosolek, tagades sellega strateegiate järjepidevuse. Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe (president) ja aseesimehe (asepresident). Iga juhatuse liige koordineerib konkreetse temaatika (edaspidi valdkond) arendamist.

ITL-i presidendid:

  • 2000–2005 Andres Haamer (1941–2014)
  • 2005–2009 Urmas Kõlli
  • 2009–2012 Taavi Kotka
  • 2012–2013 Enn Saar
  • 2013–2017 Anneli Heinsoo
  • 2017–2019 Ivo Suursoo
  • 2019 Andre Krull

ITL-i tegevmeeskonda juhib 2005. aastast Jüri Jõema, meeskond tegutseb liidu kontoriruumis Ülemiste tehnoloogialinnakus aadressil Lõõtsa 2b, Tallinn (2007.–2019. aastani asus tegevmeeskonna kontor aadressil Lõõtsa 6, Tallinn). Tegevjuhina on töötanud ka Tarmo Osman (2003-2004).

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoobris 2007 kuulus ITL-i 38 liiget, märtsis 2010 oli ITL-i liikmeskond 61-liikmeline, 2020. aasta juuni seisuga on ITL-il 101 liiget.

2020. aasta juunikuu seisuga on liikmed järgmised:[1]

Eesti IKT klaster[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti IKT klaster on osa ITL-ist. Eesti IKT klaster on IKT-sektori ettevõtete rahvusvaheliselt tunnustatud koostöövõrgustik ja tugi äri arendamiseks. Klastri eesmärk on aidata riikidel ja organisatsioonidel jõuda maailmatasemel digitaalsete ühiskondadeni.[2]

Klastrisse kuuluvad partnerid IKT-ettevõtetest.

Klastri fookuses on kolm valdkonda:

  • tööstuse digitaliseerimine (teemaga tegeleb tööstuse alamklaster);
  • e-riigi lahenduste eksport (e-riigi alamklaster);
  • intelligentsed transpordisüsteemid (alamklaster ITS Estonia).

Ühisalgatused[muuda | muuda lähteteksti]

Anonüümsete telefonimüügi kõnede hea tavaga ühinenud mobiiltelefoniteenuse pakkujad: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS. Hea tava allkirjastati 2018. aastal.

Eesti e-arve formaadi arendus ja juhtimine on aastast 2019 ITL-i e-arve toimkonnas. 1. juulil 2019 jõustus raamatupidamise seaduse muutmise seadus, millega e-arvete kasutamine muutus avalikule sektorile kohustuslikuks.

ITL-i auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Infotehnoloogi ja Telekommunikatsiooni Liit annab juba aastast 1998 välja aasta tegija, aasta teo, aasta idee ja aasta läbimurdja auhinda, millega soovib tunnustada ja esile tõsta kõige rohkem Eesti IKT valdkonda mõjutanud isikuid ja ettevõtteid. Välja on antud ka aasta piduri ja IKT sektori eestkõneleja auhinnad.

Koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega (HITSA) antakse igal kevadel välja Ustus Aguri stipendiumi, mis on mõeldud ühe andeka avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Stipendiumiga tunnustatakse ühtlasi Ustus Aguri panust Eesti infoühiskonna arengusse.

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiafoorum "Visioonist lahendusteni" on aasta tippsündmus paljudele nendes valdkondades tegutsevatele juhtidele ja spetsialistidele nii Eestis kui ka lähiriikides. Kuna Eesti on infotehnoloogiliste edusammude poolest kuulsust kogunud, siis on foorumi esinejate hulgas alati leidunud maailma tuntuimate ettevõtete juhte, kes on tutvustanud oma ettevõtte edu tagamaid ja visiooni. Foorumil on tekkinud ka suhteid, millest on abi olnud kohalike projektide elluviimisel. Foorumil on esinenud Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Oracle'i asepresident Pier Carlo Falotti, Nokia asepresident Stefan Widomski, Telia asepresident Hans Golteus, Hewlett-Packardi asepresident Alex Sozonoff, Rootsi endine peaminister Carl Bildt, Microsofti Põhjamaade ja Baltimaade juht Jens Moberg, TeliaSonera asepresident Erik Hallberg, Vodafone ülemaailmse tarbijatoodete üksuse direktor Jeronen Visser ja teised.

Tööstuse digitaliseerimise teemaline "Industry 4.0 in Practice" konverents on ITL-i eestvedamisel ja partnerlusena toimunud neli korda.

RockIT on infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtjate suurüritus, mis sai alguse 2009. aastal. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit algatas Rock IT selleks, et tuua sektori inimesi kokku ka väljaspool töökeskkonda ja internetti.

ITL Segakoor[muuda | muuda lähteteksti]

ITL-i segakoor asutati 25. augustil 2010, selle registreeritud nimi on ITL Segakoor all MTÜ. Koori liikmeskonda kuuluvad peamiselt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ettevõtete laulu- ja muusikahuvilised.

Sportlik ITL[muuda | muuda lähteteksti]

ITL-i liikmesettevõtetele korraldatakse spordiüritusi. 2011. aastast peetakse jalgpalliturniiri, 2013. aastal lisandus tenniseturniir. Hiljem on hakatud mõõtu võtma ka korvpalli-, rannavolle- ja lauatennisevõistlustel. Kõikide turniiride ja võistluste eestvedajateks on ITL-i liikmesettevõtete aktiivsed töötajad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]