Eduard Beckmann
Eduard Beckmann (ka Gustav Eduard Beckmann; 23. juuni/5. juuli 1868 Kaavere, Põltsamaa kihelkond – 22. juuni 1939 Tallinn) oli eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1888, 1889–1891 ja 1892–1893 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas; õpingute vahepealsel ajal töötas koduõpetajana. Oli prooviaastal Tallinna Jaani koguduses Karl Woldemar Emil Grohmanni juures. Ordineeriti 6. aprillil (vkj. maarjapäeval) 1895 Moskva Peeter-Pauli kirikus õpetajaks.
Oli aastatel 1895–1899 Irkutski koguduse õpetaja (aastatel 1895–1896 oli ta ka sõjaväevaimulik). Samuti hooldas ta (aastani 1900) vaimulikult kõiki Ida-Siberi sunnitöövanglaid. Aastatel 1901–1921 oli ta Venemaal, peamiselt Peterburis mitmel usulisel ja kiriklikul tööalal ametis (näiteks oli aastatel 1904–1914 Peterburi linnavikaar, samuti oli ta usuõpetajaks mitmetes koolides). Opteerus aastal 1921 Eestisse.
Oli aastatel 1924–1939 (alates 8. aprillist 1924) Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja. Lisaks sellele töötas ta aastani 1932 usuõpetajana. Samuti oli ta tegev vanglavaimulikuna. Konsistooriumi poolt nimetati Eduard Beckmann vanglaõpetajate seenioriks[1][2].
Eduard Beckmann maeti 24. juunil 1939 Kopli kalmistule[3].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütar Renate Beckmann oli arst.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ Eesti Kirik (ajaleht), 29. juuni 1939 (lk. 4)