Tallinna Püha Vaimu kogudus
EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus, varasemas kirjapildis ka Tallinna Pühavaimu kogudus, on luterlik kogudus Tallinnas, mis kasutab Tallinna Püha Vaimu kirikut.
Koguduse õpetaja on Gustav Peeter Piir ja abiõpetaja on Eha Kraft. Organist on Olga Gams, abiorganist Kristiina Hoidre ja juhatuse esimees Ülle Gunin. Kogudus kuulub Tallinna praostkonda.[1]
Jumalateenistused on Tallinna Püha Vaimu kirikus pühapäeviti kell 11.00 eesti keeles, kell 13.00 inglise keeles ja kuu esimesel pühapäeval kell 15.00 läti keeles; laupäeviti kell 10.00 peetakse jumalateenistus vene keeles ning esmaspäeviti kell 18.00 toimub muusikatund.[2]
Praegune kogudus on asutatud 1877. aastal, esimene uue kogudus kirikuõpetaja oli aastatel 1877–1897 Johann Gottlieb Konrad Bergwitz. Endine eesti kogudus kolis 1867. aastal vastvalminud Tallinna Jaani kirikusse ja kirik jäi kümneks aastaks ilma koguduseta raekabeliks. 1950. aasta septembris liideti Tallinna Püha Vaimu kogudus Tallinna Oleviste luterlik kogudusega, kui Oleviste kirik anti EEKBKL Oleviste kogudusele.
Koguduse vaimulikud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1525–1531 Zacharias Hasse, luterlik pastor
- 1525–1537 kaplan, 1538–1549 köster-seegipastor Johann Massien
- 1527–1531 Johann Koell, Tallinna Püha Vaimu kiriku abipastor
- 1532–1540 Johann Koell, Tallinna Püha Vaimu kiriku pastor
- 1539 Peter von Halle, Tallinna Püha Vaimu kiriku pastor
- 1540–1543 köster, eesti jutlustaja; 1544–1553 Uue Seegi pastor Thomas Harder-Mündrick
- 1541–1554 Reinhold Beseler, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1554–1565 Thomas Harder-Mündrick, Tallinna Püha Vaimu kiriku pastor
- 1541–1549 Kalamaja pastor Marcus Pape
- 1548–1549 diakon ehk abipastor Georg Killius
- 1550 abipastor Balthasar Pommeranus
- 1550–1559 abipastor Johannes Koningk
- 1554–1559 abipastor Hermann Ehrenstern
- 1560–1564 abipastor Jacob Schinkel
- 1565–1566 Jacob Schinkel (surn. 1566[3])
- 1563–1566 abipastor; 1567–1600 Balthasar Russow, eesti (ehk mittesaksa) koguduse jutlustaja
- 1574–1586 abipastor Friedrich Ostmann
- 1594–1598 ajunkt; 1599–1600 abipastor Johann Robertus von Geldern
- 1601–1603 Johann Robertus von Geldern, Tallinna Püha Vaimu kogudusepastor[4]
- 1601–1608 abipastor Georg Müller, eesti koguduse jutlustaja
- 1603–1616, Arnold von Husen, Pühavaimu pastor[5]
- 1603–1616 Hans Husen vanem
- 1609–1624 abipastor Quirinius Quasebart
- 1617–1640 Simon Blankenhagen, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1624–1632 abipastor Eberhard von Renteln
- 1632–1640 abipastor Georg Salemann
- 1640–1657 Georg Salemann, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1640–1650[6] abipastor Christopher Michael
- 1650–1657 abipastor Peter Koch
- 1658–1669 Peter Koch, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1658–1669 Johann Kohsen, eesti koguduse diakon[7]
- 1669–1680 Johann Kohsen, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1669–1680 abipastor Johann Schwabe
- 1681–1699 Johann Schwabe, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1681–1700 abipastor Eberhard Gutsleff
- 1700–1724 Eberhard Gutsleff, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1698–1699 abipastor Heinrich Wildemann
- 1700–1711, 1713–1726 abipastor Theodor Winkler
- 1726–1735 Theodor Winkler, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1723–1725 adjunktpastor; 1726–1733 abipastor Eberhard Gutsleff (Tallinna Eesti koguduse diakon[8])
- 1733–1736 abipastor Hermann Levin Schmidt
- 1736–1742 Hermann Levin Schmidt, Püha Vaimu koguduse pastor
- 1736–1742 abipastor Jacob Gottlieb Gonsior (1707–1775)
- 1742–1749 abipastor Gottfried Schröder
- 1742–1784 Bernhard Daniel Lohmann (surn. 1784), Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1749–1756 abipastor Andreas Ludwig Nyberg (surn. 1756[9])
- 1756–1764 abipastor Reinhold Johann Winkler vanem, Tallinna Eesti koguduse diakon[10])
- 1764–1781 abipastor Benedict Witte vanem
- 1781–1784 abipastor Johann Daniel Ernst Thoritz, 1775–1781 adjunktpastor;
- 1784–1795 Johann Daniel Ernst Thoritz, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor, Tallinna linnakonsistooriumi assessor
- 1781–1783 adjunktpastor Carl Johann Nottbeck
- 1783–1784 adjunktpastor Christian Frese
- 1784–1790 abipastor Abraham Nicolaus Winkler
- 1791–1795 abipastor Gottlieb Wilhelm Ploschkus
- 1795–1813 Gottlieb Wilhelm Ploschkus, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1796–1806 abipastor Johann David Malsch
- 1806–1812 abipastor Gottfried Dionysius Ploschkus
- 1813–1816 Gottfried Dionysius Ploschkus, Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1814–1816 abipastor Hermann Christian Siegel
- 1816–1842 Hermann Christian Siegel, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1818–1842 abipastor 1842–1857; Justus Benedict Frese
- 1857–1861 Justus Benedict Frese, Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1843–1861 abipastor Theodor Dietrich Witgenstein Luther
- 1861–1867 Theodor Dietrich Witgenstein Luther, Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor
- 1861–1862 adjunktpastor Franz Johann Nerling
- 1862–1864 II pastor Ottomar Benedict Frese
- 1864–1867 II pastor Christian Wilhelm Benedict Frese
- 1877–1897 Johann Gottlieb Konrad Bergwitz, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1897–1919 Friedrich Fromhold Wieckmann, Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor
- 1887–1888 adjunktpastor Oskar Palsa
- 1903–1905 adjunktpastor Woldemar August Lorentzen
- 1905–1906 adjunktpastor Carl Eduard Ney
- 1907 adjunktpastor Walther Hugo Theodor Paucker
- 1908–1909 adjunktpastor Arnold Wieckmann
- 1909–1914 adjunktpastor Reinhold Mendelsohn
- 1914 adjunktpastor Hugo Bernhard Rahamägi
- 1915–1916 adjunktpastor Roderich Bidder
- 1917 adjunktpastor Hermann Hansson
- 1918 adjunktpastor Kurt Kentmann
- 1919–1944 Theodor Tallmeister, EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse kirikuõpetaja
- 1923 abiõpetaja Woldemar Kuljus
- 1924–1939 abikirikuõpetaja Eduard Beckmann
- 1944–1945 abikirikuõpetaja Hugo Pärno(Pärn)
- .....1950 hooldajakirikuõpetaja Woldemar Kuljus
- 1951–1964 Herbert Stillverk
- 1964–1965 hooldajakirikuõpetaja Hugo Valma
- 1964–1995 Jaan Kiivit
- 1995–... Gustav Peeter Piir
Tallinna Pühavaimu koguduse köstrid-kantorid
[muuda | muuda lähteteksti]- Matthias Weidenbaum (surn. enne 1728), köster[11]
- 1782–1830, Jakob Niemann (1761–1830), köster ja ühtlasi põhiline õpetaja[12] Püha Vaimu koguduse eesti koolis
- Friedrich Wilhelm Schotter (1841–1917)
Pühavaimu kool
[muuda | muuda lähteteksti]
Pühavaimu koguduse juures tegutses linnanoortele alghariduse andmiseks Püha Vaimu kool, milles õppisid mh. Toomgildi oldermann, klaverivabriku omanik Hans Heinrich Falck (1791–1874), Dietrich Heinrich Jürgenson (1804–1841), kellest sai Tartu ülikooli eesti keele lektor, Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminari juhataja ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige, Justus Nicolaus Ripke (1818–1886), kellest sai Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, Philipp Karell (1806–1886), Venemaa keisriperekonna arst ning ka tema vanem vend, muusik ja helilooja Carl Friedrich Karell (1791–1857)[13] jpt. Püha Vaimu koguduse kool tegutses Püha Vaimu kirikule kuulunud maja (Pühavaimu 6) hoovipoolses, köstri korteris maja kirikupoolses otsas. Püha Vaimu kool oli enne lihtrahvale mõeldud elementaarkoolide asutamist Tallinnas kõige olulisem ka eesti lastele mõeldud kool. Kooli lõpetamisel oli võimalus jätkata haridusteed Tallinna kreiskoolis.
Pühavaimu 6 tegutses ka tütarlaste kool, järgnevalt Tallinna 3. Algkool ja 4-klassiline Tallinna 13. Mittetäielik algkool.
Kogudusekalmistu
[muuda | muuda lähteteksti]Pühavaimu ja Rootsi-Mihkli koguduste matmispaik oli 18. sajandil Kalamaja kalmistu.19. sajandil laiendati kalmistut korduvalt. Kalmistu suleti matmisteks 1950. aastatel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kogudused". Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Vaadatud 12. juunil 2026.
- ↑ "Kogudused". Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Vaadatud 12. juunil 2026.
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen. BSB: seite 145, Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker
- ↑ Marten Seppel, 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, TUNA 3 / 2017, lk 30–44
- ↑ Kyra Robert, Ühest huvitavast kultuuriloolisest dokumendist. Keel ja Kirjandus, 1970, nr 10, lk 627
- ↑ Püha Waimu õpetajad Eesti kirjanikkudena, Ristirahva Pühapäevaleht, 25 juuli 1918, lk 2
- ↑ Villem Alttoa, Veel üks taasleitud luuletus XVII sajandist. Keel ja Kirjandus, 1966, nr 1, lk 32
- ↑ Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 112
- ↑ Carl Rall, Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren., Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905
- ↑ Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 132
- ↑ Antworten. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1932, nr 1, seite 15
- ↑ Triin Kröönström, Õpetaja Jakob Niemann, Eesti lugu, err.ee, 05.10.2024
- ↑ Triin Kröönström, Kuidas me saime ta unustada?, Sirp, 21.06.2024
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Tallinna Püha Vaimu, e-kirik.eelk.ee, 10. veebr. 2022