Renate Beckmann

Renate Emanuela Alexandra Beckmann (23. mail 1901 Tallinn – surmaaeg ja -koht teadmata) oli eesti arst.

Ta lõpetas 1917. aastal Peterburis Peetri Koguduse Keskkooli. 1921. aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1926. aastal arsti astme väärilisena cum laude. 1929. aastal valmis tal doktoriväitekiri teemal "Die Wirkung der Wasserstoffionenkonzentration auf überlebende Venen"[1], mille ta kaitses 19. aprillil 1929 Tartu Ülikooli juures ja omandas dr. med. kraadi.

Ta töötas algul Tartu Ülikooli farmakoloogia, füsioloogia ja patoloogia instituutides. 1927. aasta veebruaris registreeriti ta arstina Tartus ning ta töötas Tartu Ülikooli närvikliinikus ja hospitaalhaavakliinikus. Pärast doktoritöö kaitsmist 1929. aastal asus ta tööle Tartusse eraarstina haavahaiguste erialal. 1933. aastal siirdus ta Tallinna ja 1936. aastal teatas, et tema erialaks on sestpeale sisehaigused, eriti kopsuhaigused.

Ta käis end korduvalt välismaal täiendamas ja oli välismaal ka 1940. aasta juunipöörde ajal. Eestisse tagasi ta ei pöördunud. Tema edaspidise saatuse kohta puuduvad andmed.

Isiklikku

Tema isa Eduard Beckmann oli Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja ja vanglaõpetajate seenior.

Kirjandus

• Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 384.