Mine sisu juurde

Dūre mõis (Astijärve kihelkond)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Astijärve kihelkonna mõisast; Alamõisa kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Dūre mõis.

Dūre mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 79

Dūre mõis (saksa keeles Duhrenhof, ka Lindenhof, läti keeles Dūres muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Valmiera piirkonnas Burtnieki vallas Dūre külas.

Aastal 1417 andis Siegfried Lander von Sponheim sealsed maad Peter von Dürenile. Tema suguvõsa järgi sai mõis ka oma nime. Aastal 1599 suri Walter von Düren meessoost järeltulijateta ja nii päris mõisa tema kasupoeg Wilhelm Möller.[1]

Aastal 1647 kaotasid tema pojad mõisate reduktsiooni käigus selle valduse. Aastal 1682 sai mõisa omanikuks Heinrich Möller, aastal 1699 bürgermeister Conrad Stael von Holsteini lesk Elisabeth, aastal 1717 Marcus Wentzlau, aastal 1720 Gregorius Wittorff. 1740 oli selle mõisa omanikuks Benjamin Fischer. Tema lesk müüs aastal 1762 mõisa 12 300 taalri eest Michael von Buschenile, aastal 1770 müüs too aga mõisa 15 500 taalri eest Otto George von Oettingenile.[2] Aastal 1786 ostis temalt 25 000 taalri eest mõisa kindralfeldmarssal Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski. Aastal 1806 ostis Theodor Heinrich von Schroeder tema pojalt kogusumma 489 120 rubla eest Dūre, Astijärve, Seķi, Rūte, Zvārte, Ēķini, Briede ja Pučurga mõisad.[3]

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 1/8 adramaad, sellele allus 134 mees- ning 141 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad, aastal 1688 aga 4 ja 3/4 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid neli, aastal 1757 aga5 ja 1/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus neli adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid neli, aastal 1881 aga 2 ja 31/80, lisaks allus mõisale 4 ja 29/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]

1920. aasta agraarreformi ajal oli mõisa suurus 432 hektarit.[7]

  1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 116
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 139-140.
  3. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 117.
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.
  5. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.
  7. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3328-3329. sleja.