Chrome OS

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Chrome OS
Google Chrome icon and wordmark (2011).svg
Ettevõte/arendaja Google
Programmikeel C, C++
OS-i tootepere UNIXi-laadne
Hetkeseis Aktiivne
Toetatud platvormid x32 ARM, x86
Tuuma tüüp Monoliitne
Veebisait http://www.chromium.org/chromium-os

Chrome OS on Google'i loodud Linuxi-põhine operatsioonisüsteem, mis on mõeldud põhiliselt veebirakendustega töötamiseks. Kasutajaliides on minimalistlikult disainitud ja sisaldab algselt ainult brauserit Google Chrome, failihaldurit ja meediapleierit [1]. Chrome OS on ehitatud avatud lähtekoodiga projekti Chromium OS baasil, mida saab kompileerida allalaaditud lähtekoodist [2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Google teatas Chrome OS-ist 7. juulil 2009. Google kirjeldas seda kui operatsioonisüsteemi, kus rakendused ja kasutaja failid kasutavad pilvandmetöötlust. Selline idee oli piisavalt uus, et ajada segadusse kasutajad ja analüütikud ning Google’i kaasasutaja Sergey Brin, kes alguses ei saanud aru, et tema failid ei asu personaalarvutis, vaid on saadaval igale masinale, mis jooksutab sama operatsioonisüsteemi [3].

19. novembril 2009 andis Google välja Chrome OS-i lähtekoodi projektina Chromium OS. Nagu ka teiste avatud lähtekoodiga projektide puhul, saavad arendajad Chromium OS-i koodi ja välja lasta oma versioone. Seevastu Chrome OS-ile pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Erinevalt Chromium OS-ist uuendatakse Chrome OS automaatselt uueks versiooniks.

Veebruariks 2010 läks Google algselt Linuxi distributsioonilt Ubuntult üle Gentoo Linuxi peale [4].

Riistvara[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Chromebook.

Sülearvuteid, kus on kasutusel opsüsteem Chrome, kutsutakse chromebookideks. Esimene chromebook oli CR-48, mis jagati testeritele ja arvustajatele 2010 detsembri alguses. Jaemüügi sülearvutid järgnesid mais 2011 koos lauaarvuti disainiga chromeboxid.

Detsembris 2013 teatas LG Electronics, et avalikustab Chrome´il baseeruva lauaarvuti järgmisel, 2014. aasta Consumer Electronics Showl. Chromebase lauaarvutil on Full HD ISP 1080p 21,5" ekraan, 2 GB muutmälu, 16 GB kõvaketas ja Intel Celeron protsessor. Samuti on sisseehitatud 1.3 Mpx veebikaamera ja mikrofon, 5 W kõlarid ning kaasa tuleb klaviatuur ja hiir. LG IT osakonna juht Hyoung-sei Park loodab, et Chromebase lauaarvuti saab kasutust kodudes, koolides, hotellides, kõnekeskustes ja teistes ärides. Hetkel ei ole teada lauaarvuti maksumust ega müügi kuupäeva. [5]

Uuendused[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 2012 avaldas Google Chrome OS-i kasutajaliidese jaoks esimese uuenduse. Tutvustati riistvaralise kiirendusega haldurit "Aura" koos tavapärase tegumiribaga. Uuendus Chrome OS-ile tavalise personaalarvuti operatsioonisüsteemi ilme ning muutis Chrome OS-i kasutajatele mugavamaks ja omasemaks.[6]

Rakendused[muuda | muuda lähteteksti]

Google innustab arendajaid luua mitte ainult veebirakendusi vaid ka pakendatud rakendusi – veebipõhine tarkvara, mis sünkroonib andmed pilve, aga töötab ka ilma netiühenduseta.[7] Selleks on Google välja töötanud platvormi “Package App Platform”, kuhu kogutakse kõik arendatud rakendused. Enamasti on pakettrakendused loodud HTML5, JavaScripti ja CSS programmeerimiskeeles.[8][9].


Integreeritud meediapleier ja failihaldur[muuda | muuda lähteteksti]

Chrome OS failihaldur (Versioon 32.0.1700.63 beta)

Googel integreeris chromebooki sisse meediapleieri, mis võimaldab kasutajal kuulata ja vaadata multimeedia faile ilma internetiühenduseta.[10] Chrome OS sisaldab ka failihaldurit, mis sarnaneb teiste operatsioonisüsteemide omadega. Failihaldur võimaldab kuvada kaustu ja neis sisalduvaid faile, mis asuvad arvutis või välisel andmekandjal. Failide haldamiseks saab kasutada ka selliseid veebirakendusi nagu QuickOffice.[11]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

Projekti alguses jagas Google palju selgitusi Chrome OS-i lõpliku disaini eesmärkidest ja suunast. Samas ei ole ettevõte paljusid tehnilisi funktsioone veel kasutusele võtnud ja uuendamine toimub tihti.[12]

Kasutajaliides[muuda | muuda lähteteksti]

Üheks Chrome OS kasutajaliidese disaini eesmärgiks oli ühendada standard veebilehed ja rakendused üheks paneelide süsteemiks. Chrome OS pakub võimalust luua tegumiribale Chrome App Launcher. See on eraldi saareke, mis kuvab paigaldatud veebirakendused mugavalt ühte paika. Avatud rakendus töötab iseseisvas aknas ja on nähtaval ka tegumiribal. Paneelide eesmärk on võimaldada multitegumtööd lahtiolevast rakendusest lahkumata. Kasutaja saab näiteks muusikaesitust kontrollida ja sõbraga vestelda ja samal ajal videot vaadata või põhivaates pikka dokumenti lugeda.

Paneelid on alati pealmised ega seostu kindla aknaga. Uued paneelid avanevad olemasolevatest vasakul. Neid saab minimeerida-maksimeerida, kui tiitliribal klõpsata. Minimeeritud kujul näeb tiitliribast ainult paari pikslit. Kui hiirekursor on ekraani allääres, libisevad ikoonitud näidikud üles ja näitavad oma tiitliribal olevat teksti.[13]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgsetes Chromium OS disaini dokumentides kirjeldas Google kolme korruse arhitektuuri: püsivara, brauseri- ja aknahaldur ning süsteemi tasemel tarkvara ja userland teenus.[14]

  • Püsivara aitab kaasa kiirele käivitumisajale kuna ei kontrolli riistvara, mida ei kasutata enam tavalistes arvutites või netbookides.
  • Süsteemi tasemel tarkvara on Linuxi kernel, mis on paigaldatud, et parandada käivitumisjõudlust. Userland teenus on kärbitud põhialustest, et toimiks teenuste paralleelne käivitus ja töö taastamine pärast kokkujooksmist.
  • Brauseri- ja aknahaldur tegeleb kasutaja suhtlemist mitme aknaga.

Riistvara tugi[muuda | muuda lähteteksti]

Chrome OS on algselt mõeldud sekundaarseadmetele nagu netbookidele ja mitte kasutaja esmasele seadmele. Operatsioonisüsteem töötab riistvaral, mis kasutab x32 ARM või x86 protsessorit. Google soovib, et partnerid kasutaksid süsteemides pooljuhtkettaid jõudluse ja töökindluse eesmärgil. [15] Novembris 2009 väitis Matthew Papakipos, insener Chrome OS-i projektis, et Chrome OS saab hakkama ühe kuuekümmendikuga sellest kettaruumist, mida vajab Windows 7. [16]

Käsuprotsessori juurdepääs[muuda | muuda lähteteksti]

Chrome OS sisaldab Chrome Shell e crosh, mis võimaldab minimaalseid funktsioone nagu ping ja SHH, kuid mitte Bashi-sarnaseid käsuprotsessori võimalusi.
Arendajarežiimis on võimalus avada täisfunktsionaalne Bash käsuprotsessor virtuaalse terminali kaudu. [17]

Platvormi kanalid ja uuendused[muuda | muuda lähteteksti]

Chrome OS kasutab sama platvormi süsteemi nagu Google Chrome: Stabiilne, Beta ja Arendaja (nn "Dev" kanal). Stabiiline kanal saab uuendusi funktsioonidele ja vigadele pärast seda kui uuendusi on tõhusalt kasutatud Beeta kanalis. Beta kanalit uuendatakse umbes kord kuus stabiilsete ja täielike funktsioonidega, mis on kasutatud Arendaja kanalis. Arendaja kanal on ideede testimise koht ja mõnikord võib see olla väga ebastabiilne.[18][19]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]