C++

Allikas: Vikipeedia
C++
Faililaiendid .h .hh .hpp .hxx .h++ .cc .cpp .cxx .c++
Paradigma protseduraalne, üldistav, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg 1983
Looja Bjarne Stroustrup
Arendaja Bjarne Stroustrup, Bell Labs, ISO/IEC JTC1/SC22/WG21
Tüüpimine staatiline, ebaturvaline, nominatiivne
Implementatsioonid Borland C++ Builder, GCC, Intel C++ Compiler, Microsoft Visual C++, Sun Studio, Turbo C++, Comeau C/C++
Dialektid ISO/IEC C++ 1998, ISO/IEC C++ 2003, ISO/IEC C++ 2011
Mõjutatud keeltest C, Simula, Ada 83, ALGOL 68, CLU, ML
Mõjutanud keeli Perl, Lua, Ada 95, Java, PHP, D, C99, C#, Aikido, Falcon, Dao
OS multi-platvormne

C++ on üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keel arendati Bjarne Stroustrupi poolt alates 1979. aastast objektorienteeritud programmeerimist võimaldava täiendusena programmeerimiskeelele C ja kandis algselt nime C with Classes. Nime C++ sai ta 1983. aastal.

Nimi C++ on mäng tema eellase C ja sealt tuntud ++ operaatoriga. Avaldis C++ tähendab kummaski keeles: suurenda muutuja C väärtust ühe võrra.

1990ndatel sai C++ üheks populaarseimaks programmeerimiskeeleks, kuid viimasel ajal on keelele lisatud ka olulisi uuendusi. C++ on üks esimesi objektorienteeritud programmeerimiskeeli, mida kasutatakse laialdaselt tänaseni.

Pakutavad võimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

C++ on (üksikute mööndustega) tagasiühilduv programmeerimiskeelega C ning võimaldab kasutada olemasolevaid C teeke ja koodi.

Tänapäevane C++ põhitugevus seisneb just üldistamises ehk võimes manipuleerida veel teadmata andmetüüpidega (vaata C++ Standard Template Library), samal ajal olles ka riistvaralähedane ning kiirem võrreldes Java ja C#-ga.

C++ laiendus AspectC++ võimaldab lisaks ka aspekt-orienteeritud programmeerimist.

C++ on laialt kasutust leidnud rakendustes ja ka operatsioonisüsteemides. Näiteks enamik Windowsist ja selle tarkvarast on kirjutatud C++is, lisaks osa MacOS-ist ning palju muid rakendusi, alustades Google'ist, Facebookist, Mozilla Application Suitest ning Amazonist lõpetades Microsoft Office'i, Adobe Systemsi ja Doom 3-ga.

Hello world[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hello world programm C++ keeles, nii nagu esitas seda keele looja Bjarne Stroustrup oma raamatus:

 #include <iostream>
 
 int main()
 {
   std::cout << "Tere, maailm!\n";
 }

Kasutusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

C++ kasutatakse tihti suuremate ja veakindlate süsteemide loomisel, mille puhul on kiirus oluline. C osutuks selleks liiga raskelt hallatavaks, Java ja C# liiga aeglaseks või suureks või mõnel muul põhjusel mittesobivaks.[viide?]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]