CSS

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib märgenduskeelest; mõnikord kasutatakse lühendit CSS ka murdskriptimise kohta, arvutimängu kohta vaata artiklit Counter-Strike: Source.

CSS (ingliskeelne lühend sõnadest Cascading Style Sheets ehk astmelised stiililehed[1]) on küljenduskeel, milles märgitakse üles peamiselt veebilehtede kujundust. CSS leiab enim kasutust HTML- ja XHTML-lehtede kujunduse loomisel, samuti XML,SGML,XUL ning SVG-lehtedel.

CSS-i kombineerimine XHTML-iga võimaldab lehe sisu ja kujunduse teineteisest eraldada. See annab parema ülevaate veebilehe ülesehitusest, on abiks lehekülje hilisemal muutmisel ning võimaldab luua stiililehti eri kasutustüüpide jaoks, sh printimiseks. Lihtsamaks muutub kogu veebilehe haldus ja eelkõige kujunduse muutmine.

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

CSS-il on lihtne süntaks, milles kasutatakse ingliskeelseid märksõnu erinevate stiiliomaduste nimede täpsustamiseks.[2]

Selektor[muuda | muuda lähteteksti]

Selektor deklareerib, mis märgenduse juurde stiili rakendatakse.[2]

Selektorid võivad olla rakendatud:

  • spetsiifilise tüübi kõikidele elementidele
  • elementidele, mis on täpsustatud atribuutiga, konkreetsemalt:
    • id-le: unikaalsele identifikaatorile dokumendi sees,
    • klassile: identifikaatorile, mida võivad kasutada dokumendi mitu elementi,
  • elementidele sõltuvalt sellest, kuidas nad on paigutatud dokumendi puus.[2]

Ühele selektorile saab lisada mitu atribuuti.[3]

Allolev tabel annab ülevaadet kõikide CSS versioonide selektoritest. Tulbas "CSS-i versioon" on kirjas versioon, millal selektorit esmakordselt defineeriti.

Muster Tähendus CSS-i versioon
E element tüübist E 1
E:link hüperlingiks olev element E, mis on veel külastamata 1
E:visited hüperlingiks olev element E, mida on külastatud 1
E:active element E, mille kasutaja aktiveeris 1
E::first-line elemendi E esimene renderdatud rida 1
E::first-letter elemendi E esimene renderdatud täht 1
E.foo elemendi E klassiks on "foo" 1
E#foo elemendi id-ks on "foo" 1
E F F on elemendi E järglane 1
* kõik elemendid 2
E[foo] element, millele määrati atribuut "foo" 2
E[foo="bar"] element E, mille atribuudi "foo" väärtus on täpselt võrde väärtusega "bar" 2
E[foo~="bar"] element E, mille atribuudi "foo" väärtuseks on rida tühikuga eraldatud väärtusi, milledest üks on täpselt võrdne väärtusega "bar" 2
E:first-child element E on oma vanema esimene laps 2
E:last-child element E on oma vanema viimane laps 2
E:lang(fr) element E keeles "fr" 2
E::before genereeritud sisu enne elementi E 2
E::after genereeritud sisu pärast elementi E 2
E > F element F on elemendi E laps 2
E + F elemendile F eelneb vahetult element E 2
E[foo^="bar"] element E, mille atribuudi "foo" väärtus algab sõnega "bar" 3
E[foo$="bar"] element E, mille atribuudi "foo" väärtus lõpeb sõnega "bar" 3
E[foo*="bar"] element E, mille atribuudi "foo" väärtus sisaldab alamsõnet "bar" 3
E:root element E on dokumendi juurelemendiks 3
E:nth-child(n) element E on oma vanema n-is laps 3
E:nth-last-child(n) element E on oma vanema n-is laps (loendamine toimub viimasest elemendist) 3
E:nth-of-type(n) element E on n-is E-tüüpi element 3
E:nth-last-of-type(n) element E on n-is E-tüüpi element (loendamine toimub viimasest elemendist) 3
E:first-of-type element E on esimene E tüüpi element 3
E:last-of-type element E on viimane E tüüpi element 3
E:only-child element E on oma vanema ainuke laps 3
E:only-of-type element E on ainuke E tüüpi element 3
E:empty elemendil E ei ole ühtki last 3
E:target element E on dokumendile viitava URI sihtmärk 3
E:enabled kasutajaliidese element E, mille kasutamine on lubatud 3
E:disabled kasutajaliidese element E, mille kasutamine ei ole lubatud 3
E:checked kasutajaliidese element E, mis on valitud 3
E:not(s) element E, mis ei osutu valituks lihtsa selektoriga s 3
E ~ F elemendile F eelneb element E 3

[1]

Deklaratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Deklaratsiooni poks sisaldab endas deklaratsioonide listi, mida pannakse sulgudesse. Iga deklaratsioon koosneb atribuutist, koolonist(:) ning väärtusest. Kui deklaratsiooni poksis on mitu väärtust, siis peab neid teineteisest eraldada semikooloniga(;).[3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Enne CSS-i, kõik ettekandelised atribuutid kasutati HTML märgenduse sees. CSS annab autoritele paigutada suurema osa sellest informatsioonist teisse faili, stiilidelehte, mis lihtsustab HTML-dokumenti.[4]


Näide sellest, kuidas oli HTML-is defineeritud punast värvi pealkiri.

<h1><font color="red"> Esimene peatükk </font></h1>

Sama näide, aga kasutades CSS-i.

<h1 style="color:red"> Esimene peatükk </h1>

Eelis ei ole eriti selge, kuid see muutub selgemaks, kui CSS-i stiili omadused on paigutatud eraldi CSS-i faili. Eeldame, et dokumendis on järgmine stiili element:

<style>
<h1 {color: red;}
</style>

Kõik dokumendis olevad h1 pealkirjad muutuvad punaseks, ilma et teha HTML-failis mingeid muudatusi. Kui autor soovib muuta kõik h1 pealkirjad siniseks, siis ta peab muutma värvi punasest siniseks ehk

<style>
<h1 {color: blue;}
</style>

Stiilid võivad olla paigutatud ka eraldi CSS faili ning laetud, kasutades järgmist süntaksi

<link type="text/css" rel="stylesheet" href="path/to/file.css"/>

[3]

CSS-i eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Sisu ja vorm on eraldatud

CSS kergendab sisu erinevates formaatides avaldamist nominaalsete parameetrite põhjal. Nominaalsete parameetrite hulka kuuluvad konkreetset kasutaja eelistused, erinevad veebilehitsejad, selle seadme tüüp, mida kasutatakse sisu kuvamiseks;õ, kasutaja geograafiline asukoht ja palju muud.[5]

Terviklikkus

CSS võimaldab mõjutada ja disainida lehekülje elemente sisu puutumata. Olukorras, kus on vaja muuta või lisada elemente, võib muutusi teha globaalses stiilide lehes. Antud toimetamine säästab aega ning raha.[5]

Ülekandekiirus

Seespidine või välispidine stiilide leht täpsustab stiile mitmele HTML-elemendile, mille juures on märgitud vastav klass, tüüp või relatsioon. See tähendab, et veebilehekülje koostaja ei pea iga elemendi juures kirjutama stiilide spetsifikatsioone, piisab ühest korrast. See on efektiivsem kui iga elemendi juures informatsiooni kordamine.

Kui lehekülje kujundus on paigutatud ühe faili, siis peab kasutaja neid alla laadima vaid ühe korra. Teised leheküljed näevad juba ennem allalaetud stiililehte.[5]

Kättesaadavus

Ilma CSS-ita peaksid disainerid paigutama kogu informatsiooni ühte HTML-faili, mis raskendaks lehe arusaamist halva nägemisega inimeste jaoks..[5]

Eestikeene termin[muuda | muuda lähteteksti]

CSS-i ingliskeelse täistermini lahtiseletus on olnud nii 'kaskaadlaadistik'[6][7][8] kui ka 'kaskaadsed stiililehed'[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Andrus Rinder. "Veebilehtede loomine, css". (05.11.2012). Tallinna Ülikool.
  2. 2,0 2,1 2,2 "W3C Web site. Selectors". (20.04.2018).
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Kaido Kikkas. "VeebiABC.Algaja veebisepa abimees". (19.03.2018).
  4. W3C HTML Working Group. "HTML 5. A vocabulary and associated APIs for HTML and XHTML". (20.04.2018).
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "5 Advantages of CSS Design". (18.03.2018).
  6. L. Liikane, M. Kesa. CSS – Arvutisõnastik.
  7. V. Hanson, A. Tavast. CSS – Arvutikasutaja sõnastik.
  8. CSS (Cascading Style Sheets) – vallaste.ee e-Teatmik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]