Rahvusvaheline Astronoomiaunioon

Allikas: Vikipeedia
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni logo

Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (inglise International Astronomical Union; enamasti kasutatakse lühendit IAU; eesti keeles ka Rahvusvaheline Astronoomiaühing, Rahvusvaheline Astronoomia Liit) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab professionaalseid astronoome üle maailma.

IAU asutati 1919. aastal. Organisatsiooni peamisteks tegevusaladeks on astronoomia kui teaduse propageerimine ja koordineerimine. Astronoomidest liikmed, kellel peab olema vähemalt filosoofiadoktori (PhD) teaduskraad, kuuluvad enamasti IAU alamstruktuuridesse – jaotustesse, komisjonidesse, töögruppidesse või programmigruppidesse. Peakorter ehk IAU sekretariaat asub Prantsusmaal, Pariisi Astrofüüsika Instituudis (prantsuse Institut d'Astrophysique de Paris).

IAU põhitegevus on teaduskonverentside korraldamine. IAU egiidi all toimub igal aastal 9 IAU sümpoosiumit, millel esitatud materjalid avaldatakse perioodilises väljaandes "IAU Symposium Proceedings". Kõige olulisem üritus IAU ja professionaalsete astronoomide kalendris on IAU Peaassamblee (General Assembly), mis toimub iga kolme aasta järel. Peaassamblee raames toimub 6 sümpoosiumit ning umbes 25 erinevat väiksemat konverentsi või sessiooni, samuti korraldatakse töögruppide, komisjonide ja jaotiste koosolekud. Vajadusel arutatakse nende käigus laiemat avalikkust puudutavaid küsimusi ning võimalusel tehakse otsuseid. IAU töö tulemusena pandi näiteks 2006. aastal paika planeedi definitsioon ning hääletati (positiivselt) selle kasutuselevõtu üle.

IAU pädevuses on fundamentaalsete astronoomiliste ja füüsikaliste konstantide defineerimine ning ühemõttelise astronoomilise nomenklatuuri (nimetused, liigitused, definitsioonid) koostamine. IAU on rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioon, kes omistab nimesid taevakehadele ning nende pinnadetailidele.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]