Wilhelm Fürstenberg

Allikas: Vikipeedia
Wilhelm von Fürstenberg
Sünniaeg umbes 1500
Sünnikoht Neheim (praegu Nordrhein-Westfalen)
Surmaaeg 1568
Surmakoht Jaroslavl Moskva tsaaririik
Rahvus sakslane

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 15571559.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelmi vanemateks olid Neheimi drost Wilhelm von Fürstenberg ja Sophie von Witten. Ta suguvõsa pärineski Neheimist. Liivi ordusse astus ta 16-aastaselt ning saabus 1510. aastatel Liivimaale. 1523. aastal oli ta Aizkraukles (Ascheraden) majandusametnik (Schenk) ja 15241535 samas linnusekomtuur (Hauskomtur).

Tegevus Dünaburgi ja Viljandi komtuurina[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 15351554 oli Fürstenberg Dünaburgi komtuur, olles seega küllalt oluline ordukäsknik. Et tema valdused külgnesid otseselt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, siis pidi ta leedulastega küllaltki tihedalt suhtlema. Ent tema suhted nendega olid küllaltki halvad, sest Fürstenbergi komtuuriks oleku ajal leidis aset palju piirkonflikte ja lõpuks ka koadjuutorivaenus. Selleks ajaks oli Fürstenbergist aga saanud juba Viljandi komtuur (1554–1557). Ta sai ordumeister Heinrich von Galeni usaldusaluseks ning valiti 1556 tema koadjuutoriks.

Tegevus ordumeistrina[muuda | muuda lähteteksti]

Kui vana meister Heinrich von Galen 1557. aastal suri, sai Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ja vallutanud ajutiselt Riia peapiiskopkonna. Ordumeistrina oli ta aga sunnitud alla kirjutama Posvoli leppele, mis peapiiskopile ta valdused tagastas ning faktiliselt sõlmis ta Poolaga ka sõjalise liidu, mida rahuleping Venega oli aga keelanud teha.

Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski 1558. aasta alguses Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas Taani-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur Gotthard Kettler soovisid Poola kuningriigi poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola kuninga vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: Saare-Lääne piiskopkond müüdi 1559 Taani kuninga Frederik II vennale hertsog Magnusele ning Tallinn palus juba 1558 abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu Rootsiga ei kandnud vilja, sest kuningas Gustav Vasa oli liivimaalaste peale pahane 1554–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel Venemaaga rahu pikendanud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.

Elukäik pärast ordumeistri kohalt tagasi astumist[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest 1560. aasta suvel piirasid vene väed Viljandi sisse. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud palgasõdurid otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud, Balthasar Russowi kroonika kohaselt nõuti Viljandi ordulinnuse loovutamist, vastasel juhul ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi ning Ivan Julm olevat temast hiljem soovinud uuesti teha Liivimaa ordumeistrit, kes alluks temale, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses 1568. aastal, ehkki Saksa ordu palus tsaarilt korduvalt endine ordumeister vabastada.

Wilhelm Fürstenbergi peetakse ka mitmete alamsaksakeelsete vaimulike (protestantlike) luuletuste autoriks.[1]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Johann von Eickel
Dünaburgi komtuur
15351554
Järgnev:
Gotthard Kettler
Eelnev:
Heinrich von Thülen
Viljandi komtuur
15541557
Järgnev:
Gotthard Kettler
Eelnev:
Heinrich von Galen
Liivimaa ordumeister
15571559
Järgnev:
Gotthard Kettler
Eelnev:
Gotthard Kettler
Viljandi komtuuri kohusetäitja
1560
Järgnev:
Viljandi vallutati venelaste poolt