Bauņi mõis
.jpg)
Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Praegu asub Lätis Valmiera piirkonnas Matīši vallas Bauņis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Bauņi mõis 1638−1920[muuda | muuda lähteteksti]
Bauņi mõisa kohta on teateid 1638. aastast; kuni 1678. aastani oli see Astijärve mõisa osa. Rootsi võimu ajal läänistati see kantsler krahv Axel Oxenstiernale. Tema järeltulijatele kuulus mõis kuni reduktsioonini. Aastal 1687 eraldati sellest Matīši kirikumõisa maad.[1] Bauņi jäi riigimõisaks 1744. aastani, mil see doneeriti krahv Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile (1680−1749). Viimane müüs selle aga juba 1747. aastal krahvidele Sieversitele. Abielu kaudu omandasid mõisa 1808. aastal Günzelid,[2] kes moodustasid sellest fideikomissi. Suguvõsale kuulus mõis kuni võõrandamiseni aastal 1920.
Mõis pärast võõrandamist[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast võõrandamist läks mõisasüda Matīši põllumajandusühistu valdusse, hiljem sai sellest aga kolhoosikeskus.
Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]
Peahoone[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa häärber ehitati 1770. aastal Jacob Johann von Sieversi (1731−1808) ajal. Inglismaal elanud mehena lasi ta peahoone püstitada inglise maamajade eeskujul. Samuti rajas ta mõisa juurde lehiseallee, mis on tänapäeval looduskaitse all. Suurem osa häärberist hävis 1930. aastal. Tänapäeval on säilinud vaid väike osa vasakpoolsest tiivast, mis on eravalduses.
Kõrvalhooned[muuda | muuda lähteteksti]
XIX sajandi lõpus kuulus mõisa juurde ka 14 kõrvalhoonet. Nõukogude perioodil asendati mõisa ajast pärinevad hooned järk-järgult uutega.
Kabel[muuda | muuda lähteteksti]
Jacob Johann von Sievers maeti mõisa peahoonest veidi eemal asuvale künkale. Sinna püstitati kabel, mille ümber istutati aga lehised. Aastal 1865 peeti sellel künkal teine Vidzeme lätlaste laulupäev, millest kasvasid välja nii Eesti kui ka Läti laulupeod. Sieversi memoriaalkompleks on tänaseks hävinud.
Lehisallee[muuda | muuda lähteteksti]
Lehiseallee põhiliigiks on vene lehis. Tegemist on ühe vanema lehisealleega Läti aladel. Lisaks kasvavad selles veel harilik pärn, harilik tamm, harilik saar ja arukask, mis on istutatud XX sajandi keskpaigas.[3] Mitmed sealsed lehised on ka looduskaitse all. Neist esimese lehise ümbermõõt 3,49 ja kõrgus 32 meetrit, neljanda lehise ümbermõõt 3,14 ning kõrgus 31 meetrit, kuuenda lehise ümbermõõt 3,14 ja kõrgus 24 meetrit, seitsmenda lehise ümbermõõt 3,57 meetrit, kaheksanda lehise ümbermõõt 3,18 ning kõrgus 30 meetrit, üheksanda lehise ümbermõõt 4,13 ja kõrgus 30 meetrit, kümnenda lehise ümbermõõt 4,48 ning kõrgus 32 meetrit, üheteistkümnenda lehise ümbermõõt 3,26 ja kõrgus 25 meetrit, kaheteistkümnenda lehise ümbermõõt 4.3 ja kõrgus 32 meetrit.
Park[muuda | muuda lähteteksti]
Park on kaheosaline, osi ühendab lehiseallee.
Pargis kasvavad Jēkabkalnsi mänd ümbermõõduga 3,6 meetrit, Jēkabkalnsi mänd ümbermõõduga 2,86 meetrit ja kõrgusega 33,4 meetrit, pahaga pärn, nelja pahaga kask, Bauņi saar ümbermõõduga 5,25 meetrit, Bauņi tamm (ümbermõõt 4,27 ning kõrgus 25 meetrit), ja Bauņi park koos sealse lehisealleega. Lisaks kasvavad pargis looduskaitsealustest puudest veel tamm ümbermõõduga 4,01 ja kõrgusega 25 meetrit. pärn ümbermõõduga 3,86 ning kõrgusega 18 meetrit, elupuu ümbermõõduga 1,62 ja kõrgusega 12 meetrit, elupuu ümbermõõduga 2,75 meetrit, lehis ümbermõõduga 3 ning kõrgusega 24 meetrit, valge mänd ümbermõõduga 2,78 meetrit, valge mänd ümbermõõduga 2,88 ja kõrgusega 28 meetrit, Dauuria lehis ümbermõõduga 3,4 ning kõrgusega 25 meetrit, Dauuria lehis ümbermõõduga 3,09 ja kõrgusega 27 meetrit, Euroopa lehis ümbermõõduga 3,29 ning kõrgusega 29 meetrit, Euroopa lehis ümbermõõduga 3,5 ja kõrgusega 28 meetrit, lehised ümbermõõtudega 3,06 meetrit, 4,26 meetrit ja 4,27 meetrit, lehis ümbermõõduga 4,06 ja kõrgusega 26 meetrit, lehis ümbermõõduga 3,48 ning kõrgusega 24 meetrit, lehis ümbermõõduga 3,09 ja kõrgusega 24 meetrit, ning kaks lehist ümbermõõduga 3,13 ja kõrgusega 25 meetrit.[4]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kolmteist adramaad, sellele allus 269 mees- ning 321 naishinge.[5] Aastal 1757 oli adramaid samuti kolmteist. Aastal 1734 oli mõisal (koos Mīlīte mõisaga) adramaid neliteist, aastal 1688 aga 26 ja 1/2.[6] Aastal 1832 oli Bauņi mõisal adramaid 10 ja 3/20, aastal 1881 aga 4 ja 58/80, lisaks veel 11 ja 50/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[7]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale kolm karjamõisa: Johannisberg, Joachimshof ja Kolzings-Gefinde.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Bauņi mõisa peahoone ornament 2013. aastal -
Bauņi mõisa peahoone seinamaaling 2013. aastal -
Bauņi mõisa lehisallee 2013. aastal
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Busch, E. H. von. Materialen zur Kirchengechichte, lk 526.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 133.
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2017. Vaadatud 13. mail 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 160.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Bauņi mõis Läti mõisate võrguküljel pilis.lv; fotod (läti keeles)
Kirik: Matīši Matteuse kirik
Mõisad: Matīši kirikumõis | Bauņi mõis | Braslava mõis | Mīlīte mõis | Pučurga mõis | Vilzēni mõis