Mīlīte mõis
.jpg)
Mīlīte mõis (saksa keeles Neuhall, läti keeles Mīlītes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Tänapäeval jääb see Valmiera piirkonda ja Matīši valda Mīlītesi külla.
Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]
Häärber on XIX sajandi 2. poolest pärit kahekorruseline historitsistlik hoone. Selle lähedal on uusbarokk-stiilis aidahoone.[1]
Mõisa juures kasvavad Mīlīte seedermänd (ümbermõõt 1,88 meetrit), Mīlīte mänd (ümbermõõt 2,81 meetrit), Mīlīte kuusk (ümbermõõt 3,81 meetrit) ja Mīlīte tammed (esimese ümbermõõt 4,49 meetrit, teise ümbermõõt 3,92 ning kõrgus 25 meetrit, kolmanda ümbermõõt 4,22 meetrit) on looduskaitse all.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mīlīte oli riigimõis 1744. aastani, mil see koos Bauņi mõisaga doneeriti krahv Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile (1680−1749). Viimane müüs selle aga juba 1747. aastal krahvidele Sieversitele. Abielu kaudu omandasid Bauņi mõisa 1808. aastal Günzelid, Mīlīte müüdi aga Uexküllidele.[3] Aastal 1866 päris mõisa Paul von Sievers.[4]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 13 ja 1/2 adramaad, sellele allus 295 mees- ning 322 naishinge.[5] Aastal 1757 oli mõisa suurus sama. Aastal 1734 oli mõisal (koos Bauņi mõisaga) adramaid neliteist, aastal 1688 aga 26 ja 1/2.[6] Aastal 1832 oli Mīlīte mõisal adramaid 10 ja 17/20, aastal 1881 aga 5 ja 12/80, lisaks veel kaksteist adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[7]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Pumpe (Pumpe, ka Kirchberg).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006, lk 69.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 161.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 160.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 69.
Kirik: Matīši Matteuse kirik
Mõisad: Matīši kirikumõis | Bauņi mõis | Braslava mõis | Mīlīte mõis | Pučurga mõis | Vilzēni mõis