Vilzēni mõis

Asendikaart

Vilzēni mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 51

Vilzēni mõis (saksa keeles Wilsenhof, läti keeles Vilzēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Praegu asub Lätis Aloja piirkonnas Braslava vallas Valmiera-Heinaste maantee ääres Vilzēnmuiža külas.

Ajalugu

Mõisa on esmamainitud aastal 1672, mil see kuulus Oxenstiernadele. Venemaa keisrinna Anna Ivanovna andis selle mõisa 29. septembril 1736 krahv Löwenwolde valdusse, ent aastal 1742 sai sellest taas riigimõis. Hiljem said selle omanikeks Rumjantsevid. Mõis kuulus aastast 1757 kuni võõrandamiseni Sieversi aadlisuguvõsale.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 12 ja 1/4 adramaad, sellele allus 332 mees- ning 301 naishinge. Aastal 1757 oli adramaid 12 ja 1/4, aastal 1734 aga 8 ja 3/8. Aastal 1688 oli mõisa suurus kaksteist adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 10 ja 2/5, aastal 1881 aga 7 ja 10/80, lisaks veel 14 ja 48/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Legzdiņš (Landsberg) ja Ķuzis (Kusche, ka Kuse). Hiljem lisandusid veel Buļļi (Bulle) ja Blankaskrogsi karjamõisad.

Mõisaansambel

Häärber ja kõrvalhooned

Mõisa peahoone hävis Teise maailmasõja ajal, säilinud on mõisavalitseja maja ja veel mitmed kõrvalhooned.

Üheksa uksekomplekti Vilzēni mõisas (üks elumajas, ülejääänud mõisavalitseja majas) on kunstimälestistena riikliku kaitse all.

Park

Mõisa pargis kasvab Läti suurim Euroopa lehis, mille ümbermõõt on 4,6 ja kõrgus 33 meetrit.. Looduskaitse all on veel sealsed kolm tamme(neist üks on kuivanud).

Pargi pindala on koos tiigiga 5,62 ha; valdavalt kasvavad seal saared ja vahtrad, ent seal on ka pärnasid, sookaski, kuuski ja jalakaid. Alleedel kasvab ka võõrliike.

Vaata ka

• Fideikomiss

Välislingid

• Vilzēni mõis Läti mõisate võrguküljel pilis.lv