Vilzēni mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vilzēni mõis (Läti)
Vilzēni mõis
Asendikaart
Vilzēni mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 51

Vilzēni mõis (saksa keeles Wilsenhof, läti keeles Vilzēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Praegu asub Lätis Aloja piirkonnas Braslava vallas Valmiera-Heinaste maantee ääres.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa on esmakordselt mainitud aastal 1672, mil see kuulus Oxenstiernadele. Anna Ivanovna andis selle mõisa 29. septembril 1736 krahv Löwenwolde valdusesse, ent aastal 1742 sai sellest taas riigimõis.[1] Hiljem said selle omanikeks Rumjantsevid. Mõis kuulus aastast 1757 kuni võõrandamiseni Sieversi aadlisuguvõsale.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 12 ja 1/4 adramaad, sellele allus 332 mees- ning 301 naishinge.[3] Aastal 1757 oli adramaid 12 ja 1/4, aastal 1734 aga 8 ja 3/8. Aastal 1688 oli mõisa suurus kaksteist adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 10 ja 2/5, aastal 1881 aga 7 ja 10/80, lisaks veel 14 ja 48/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Legzdiņš (Landsberg) ja Ķuzis (Kusche, ka Kuse). Hiljem lisandusid veel Buļļi (Bulle) ja Blankaskrogsi karjamõisad.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Häärber ja kõrvalhooned[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone hävis Teise maailmasõja ajal, säilinud on mõisavalitseja maja ja veel mitmed kõrvalhooned.

Üheksa uksekomplekti Vilzēni mõisas (üks elumajas, ülejääänud mõisavalitseja majas) on kunstimälestistena riikliku kaitse all.[6]

Park[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa pargis kasvab Läti suurim Euroopa lehis, mille ümbermõõt on 4,6 ja kõrgus 33 meetrit.[7]. Looduskaitse all on veel teinegi Vilzēni mõisa pargi lehis, samuti ka sealsed tammed ja pähklipuu.[8]

Pargi pindala on koos tiigiga 5,62 ha; valdavalt kasvavad seal saared ja vahtrad, ent seal on ka pärnasid, sookaski, kuuski ja jalakaid. Alleedel kasvab ka võõrliike.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 136.
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 160.
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  7. Latvijas dabas pieminekļi
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]