Vilzēni mõis
.jpg)
Vilzēni mõis (saksa keeles Wilsenhof, läti keeles Vilzēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Praegu asub Lätis Aloja piirkonnas Braslava vallas Valmiera-Heinaste maantee ääres.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa on esmakordselt mainitud aastal 1672, mil see kuulus Oxenstiernadele. Anna Ivanovna andis selle mõisa 29. septembril 1736 krahv Löwenwolde valdusesse, ent aastal 1742 sai sellest taas riigimõis.[1] Hiljem said selle omanikeks Rumjantsevid. Mõis kuulus aastast 1757 kuni võõrandamiseni Sieversi aadlisuguvõsale.[2]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 12 ja 1/4 adramaad, sellele allus 332 mees- ning 301 naishinge.[3] Aastal 1757 oli adramaid 12 ja 1/4, aastal 1734 aga 8 ja 3/8. Aastal 1688 oli mõisa suurus kaksteist adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 10 ja 2/5, aastal 1881 aga 7 ja 10/80, lisaks veel 14 ja 48/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[5]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Legzdiņš (Landsberg) ja Ķuzis (Kusche, ka Kuse). Hiljem lisandusid veel Buļļi (Bulle) ja Blankaskrogsi karjamõisad.
Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]
Häärber ja kõrvalhooned[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa peahoone hävis Teise maailmasõja ajal, säilinud on mõisavalitseja maja ja veel mitmed kõrvalhooned.
Üheksa uksekomplekti Vilzēni mõisas (üks elumajas, ülejääänud mõisavalitseja majas) on kunstimälestistena riikliku kaitse all.[6]
Park[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa pargis kasvab Läti suurim Euroopa lehis, mille ümbermõõt on 4,6 ja kõrgus 33 meetrit.[7]. Looduskaitse all on veel teinegi Vilzēni mõisa pargi lehis, samuti ka sealsed tammed ja pähklipuu.[8]
Pargi pindala on koos tiigiga 5,62 ha; valdavalt kasvavad seal saared ja vahtrad, ent seal on ka pärnasid, sookaski, kuuski ja jalakaid. Alleedel kasvab ka võõrliike.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 136.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 160.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vilzēni mõis Läti mõisate võrguküljel pilis.lv
Kirik: Matīši Matteuse kirik
Mõisad: Matīši kirikumõis | Bauņi mõis | Braslava mõis | Mīlīte mõis | Pučurga mõis | Vilzēni mõis