Mine sisu juurde

Arutelu:Venemaa Keisririik

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

See peaks olema Venemaa keisririik või Venemaa Keisririik. Andres 8. september 2008, kell 16:36 (UTC)

Viimane valitseja Nikolai II oli ju Imperaator ja riikki oli ju Impeerium8. september 2008, kell 17:17 (UTC)

Nikolai II oli keiser. Imperaator ongi eesti keeles keiser.--WooteleF 8. september 2008, kell 17:24 (UTC)
See on väga vaieldav. Eesti keeles ei kasuta me selle tiitli vastena tavapäraselt mitte "imperaator", vaid "keiser". Need sõnad on samatähenduslikud, aga meie traditsioon eeldab "keisri" ja vastavalt ka "keisririigi" kasutamist. -- Toomas 8. september 2008, kell 17:27 (UTC)
Wootele jõudis vastamisega minust ette. -- Toomas 8. september 2008, kell 17:27 (UTC)

Vaidlustes selgub tõde....

Milleks need nimed seal struktuurides? Kõik need inimesed töötasid seal vaid mingitel kindlatel ajahetkedel. Üleüldse on kogu see ülesehitus üsna segane.--WooteleF 22. oktoober 2008, kell 09:46 (UTC)

Eestimaa kubermangude loetelus on kasutatud Asehaldurkorraaegseid nimetusi kuid sell juhul on sealt puudu Paldiski maakond. Mitteasehaldurkorra ajal olid enne ja pärast Läänemaa Harjumaa.

Las haldusjaotus jääb siia. Omaette artikli võib sellegipoolest teha. Andres 8. november 2008, kell 16:11 (UTC)

Kas pikaks ja lohisevaks ei lähe? Isiklikult imponeerib Kolmanda Riigi artikkli ülesehitus selge ja mõistetav.. kas on aja jooksul välja kujunenud praktika(mall) riikide kajastamiseks ning artikkli ülesehitus? NOSSER 8. november 2008, kell 16:17 (UTC)

Igas riigiartiklis peaks olema mingi ülevaade haldusjaotusest. Ei saa nii, et on ainult "vaata lähemalt", aga "kaugemat" esitust ei ole. Andres 8. november 2008, kell 16:19 (UTC)
Artikkel Kolmas Riik ei sobi eeskujuks. Andres 8. november 2008, kell 16:21 (UTC)

Mis riigi kohta käiv art. võiks olla siis suunanäitaks? NOSSER 8. november 2008, kell 17:09 (UTC)

Albaania. Andres 8. november 2008, kell 17:26 (UTC)

Kui keegi lähiajal ei viitsi artiklit korda teha siis tõstan kogu jutu peale sissejuhatuse arutelulehele. Ei saa olla nii, et artikli sisu ei vasta artikli pealkirjale. Praegu on siin väga huupi juttu pandud ning haldusjaotus on kahtlane (need saksakeelsed nimed).--WooteleF 11. november 2008, kell 15:13 (UTC)


Väljatõstetud jutt

[muuda lähteteksti]

Juhid ja riigivalitsemine

[muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Venemaa valitsejad

Haldusasutused

[muuda lähteteksti]

Venemaa Keisririigi Senat (1711 - 1917), mille juhiks 1722. aastast oli kindralprokurör:

Venemaa Keisririigi Riiginõukogu, (Государственный Совет) (1810-1917), esimehed:


  • Kolleegiumid
    • Välisasjade Kolleegium (Коллегия иностранных дел);
    • Mäekolleegium (Берг-коллегия);
    • Manufaktuurkolleegium (Мануфактур-коллегия);
    • Kaubanduskolleegium (Коммерц-коллегия);
    • Justiitskolleegium (Юстиц-коллегия);
    • Vaimulik kolleegium (Духовная коллегия);
    • ...
    • ...
    • ...
    • ...
    • ...
    • ...
  • Ministeeriumid

8. september 1802. aastal kinnitas keiser Aleksander I Venemaa keisririigi haldusasutuste reorganiseerimise käigus Manifesti Venemaal ministeeriumite ja Ministrite Komitee (1802 - 1906) asutmise kohta.

Venemaa Keisririigi Ministrite Komiteed juhtis esimees:

1906. aastal anti Ministrite Komitee ülesanded üle Ministrite Nõukogule.

Venemaa Keisririigi Ministrite Nõukogu (1861 - 1917), mille juhtideks olid esimehed:


Venemaa Mereministeeriumi Sõjalaevastiku Kindralstaap:

Venemaa Keisririigi Välisministeerium (министерство иностранных дел(1802 - 1917)

Sisekaitseüksuste juhtorganiks oli aastail 1811-1819 Miilitsaministeerium (Министерством милиции) ja Sisekaitsekorpuse staap, millele allusid Sisekaitseringkonnad, sellele alluvate mitmes kubermangus olevate maamiilitsa üksustega.

Justiitsminister

Venemaa Keisririigi Siseministeerium (Министерство внутренних дел)

[muuda lähteteksti]
  • Üksik sandarmikorpus (Отдельный корпус жандармов - ОКЖ) (1827-1880);
    • Linna sandarmivalitsused;
    • Kubermangu sandarmivalitsused;
    • Raudteede sandarmivalitsused;
    • Piirivalve sandarmivalitsused;
    • Välisandarmivalitsused (sõjaväepolitsei), kindlusesandarmivalitsused ();
  • Venemaa Keisririigi sisekaitseüksused (siseväed)- Sisekaitse üksikkorpus (Отдельный корпус внутренней охраны - ОКВС) (1816-1864).
  • Venemaa Keisririigi Sisevalve üksikkorpus (Отдельный корпус внутренней стражи),

Esimese sõjaväestatud sisekorrakaitselise organisatsiooni moodustamise projekti keiser Aleksander I-le esitas Peterburi sõjakuberneri asetäitja politseialal Jevgrafi Komarovski - 1802. aastal. Projekti alusel tulid need üksused moodustada seniste kuberneride alluvuses olevate linnagarnisonide staabiroodude baasil.

27. märtsil 1811. antud keisri ukaasi alusel moodustati tsiviilkuberneri alluvusest üle antud staabiroodude baasil kolmest roodust koosnevad kubermangu sisevalvepataljonid, mille tuumikuks olid garnisoni staabirood.

Venemaa Keisririigi Euroopaosas moodustati esialgselt 8 nummerdatud ringkonda, mille ülemaks oli ringkonnakindral, ringkonda kuulus 2-3 kubermangu. Ringkonna alluvuses oli 2-3 brigaadi, kuhu igasse brigaadi kuulus 2-3 pataljoni, mis asusid kubermangukeskustes ja kandsid keskuste nimetusi. 3. juulil 1811. aastal kinnitas keiser Aleksander I sisekaitse põhimääruse (Положении для внутренней охраны), mille kohaselt oli sisekaitsekorpuse ülesandeks:

  • seaduste täitmise jälgimine ja kohtuotsuste elluviimine;
  • sisekorra kaitse ja taastamine, mille hulka kuulus: varaste kinnipidamine, röövlite tagajamine ja hävitamine, seadusega keelatud kogunemiste laialiajamine, rahvaallumatuste ning -rahutuste rahustamine, põgenike ja varjunud kurjategijate ja desertööride kinnipidamine, kõigi usutunnistuste usutoimingute läbiviimisel, ja laatadel, äripidamisel, rahva ja kirikupühadel korra ja rahu valvamine,
  • surmanuhtluste täideviimine,
  • valveteenistus määratud kohtades;
  • nekrutite, kurjategijate, arestantide, vangide vastuvõtmine ja edasisaatmine;
  • päästetööd jõgede üleujutuste, tulekahjude ja muude loodusõnnetuste korral.

1817. aastal moodustati Sankt-Peterburi sandarmidivisjon ja Moskva sandarmidivisjonning kubermangu- ja suurtes sadamalinnades sandarmikomandod, mis 1836. aastal liideti Üksiku sandarmikorpusega. Sisekaitsekorpus kui iseseisev korrakaitsestruktuur likvideeriti 1864. aastal, peale Aleksander II poolt Keisririigis läbiviidud sõjaväe- ja kaitsesüsteemide reformi. Reformi käigus moodustati kaitseringkondadel põhinev kaitsesüsteem ning ka siseriiklikku julgeolekut tagavad siseväed formeeriti vastavalt samadele põhimõtetele. Sõjaväeringkonna ülemal oli asetäitja, kes oli kohalike- ehk sisevägede juht.

  • ... (Фельдъегерский корпус) (1797-1917) kes tegelen nii salajase kirjavahetuse edastamise ning riiklike kurjategijate konvoeerimisega.

1864. aasta sõjaväereform

[muuda lähteteksti]
  • 1. Ratsaväe kaardiväediviis: Kavalergardide polk, Ratsaväe ihukaitsepolk, Kürasiiride polk, Kasakate ihukaitsepolk, Atamani ihukaitse kasakapolk;
  • Tollimaksude Departemang (Департамент таможенных сборов);
  • Piirivalve Üksikkorpus (1893 -1917), milles


Venemaa Keisririik ja poliitilised liikumised

[muuda lähteteksti]

Ajalooliselt ja seadusandlikult oli Venemaal välja kujunenud rahvuslikul pinnal juudi rahvusest isikute diskrimineerimine, mis seisnes teatud tegevusaladel tegutsemise, teatud elamiskohtade valiku keelus ning haridusvõimaluste piiramises. Eredaim näide on, et juudi rahvusest isikutel oli lubatud Venemaa Keisririigis elada vaid 8 läänepoolsemas kubermangus ning oli keelatud riiklikult nende ümberasumine Siberi piirkondadesse. Nendest piirangutest lähtudes oligi juudi rahvusest elanike (askenazide) suhtarv Poolas, Leedus kõrgem kui mujal. Nende sotsiaalselt surutisest lähtudes oli ka juudi päriotolu revolutsionääride ja riiklike muutusi taotlevate revolutsionääride arv suurem kui teistel Venemaa elanikel. Venemaa kodusõja ajal kujunes samuti välja olukord, kus bolševike võimu vastu võidelda soovivaid juudi päritolu isikuid ignoreeriti ning diskrimineeriti ka valgekaartlaste vägedes, mis ei jätnud suurele osale muud valikut kui liituda bolševikega.

Venemaa keisririigi lagunemine

[muuda lähteteksti]

Rahvusriikide tekkimine

[muuda lähteteksti]

Soome Aktiivse Vastupanu Partei (Партия Активного Сопротивления)

 Pikemalt artiklis Soome
 Pikemalt artiklis II Rzeczpospolita
 Pikemalt artiklis Eesti Vabariik

Kiievis moodustati 17. märtsil (4. märtsil vkj) 1918 Ukraina Keskraada, mille esimeheks sai Mõhhailo Gruševski.

 Pikemalt artiklis Ukraina Rahvavabariik

Vene vs Venemaa Keisririik

[muuda lähteteksti]

Kirjed EKI KNAB-is päringule "Venemaa Keisiririik" puuduvad. --kanakukk 11. november 2009, kell 19:08 (UTC).

KNAB-is on tõesti eestikeelseks ametlikuks nimeks 1917. aastani öeldud Vene Keisririik. Andres 11. november 2009, kell 20:34 (UTC)
Arvan, et tänapäeval peaksime ütlema "Venemaa Keisririik". Andres 11. november 2009, kell 20:36 (UTC)

Pakun välja, et võiks kasutada seda infoboxi, näeb parem välja:

Venemaa keisririik
[[Fail:|125px|ääris]]
[[Fail:|75px]]
Valitsusvorm monarhia
Riigipea Venemaa keiser
Pealinn Sankt Peterburg (1721–1728)
Moskva (1728–1730)
Sankt Peterburg (1730–1914)
Petrograd (1914–1917)
Pindala 21799825 km² (1916)
Rahvaarv 181537800 (1916)
Riigikeeled vene keel
Rahaühik rubla
Hümn Jumal, keisrit kaitse Sa

--WooteleF 14. detsember 2009, kell 11:51 (UTC)

Keisririigi haldusasutused

[muuda lähteteksti]

4.4. Органы политического сыска. 4.4.1. Преображенский приказ (1695 -1729). Главные судьи: Федор Юрьевич Ромодановский (1695 - 1717). Иван Федорович Ромодановский (1718 - 29).

4.4.2. Тайная канцелярия (1718 - 1726). Министры: Петр Андреевич Толстой (1718 - 26). Андрей Иванович Ушаков (1718 - 26). Григорий Григорьевич Скорняков-Писарев (1718 - 23). Иван Иванович Бутурлин (1718 - 21).

4.4.3. Тайная розыскных дел канцелярия (1731 - 1762). Андрей Иванович Ушаков (1731 - 47). Андрей Иванович Шувалов (1747 - 62).

4.4.4. Тайная экспедиция Сената (1762 - 1801). Обер-секретари: Степан Иванович Шешковский (1762 - 93). А.С.Макаров, Е.Б.Фукс (1794 - 1801).

4.4.5. Третье отделение Собственной его императорского величества канцелярии (1826 - 1880). Главноуправляющие и шефы Корпуса жандармов: Александр Христофорович Бенкендорф (1826 - 44). Алексей Федорович Долгоруков (1856 - 66). Петр Андреевич Шувалов (1866 - 74). Александр Львович Потапов (1874 - 76). Николай Владимирович Мезенцев (1876 - 78)* Александр Романович Дрентельн (1878 - 80). Петр Александрович Черевин (1880).

4.4.6. Департамент полиции (1880 - 1917). Директоры: Иван Осипович Велио (1880 - 81). Вячеслав Константин Плеве (1881 - 84)* Петр Николаевич Дурново (1884 - 93). Николай Иванович Петров (1893 - 97). Сергей Эрастович Зволянский (1897 - 1902). Алексей Александрович Лопухин (1903 - 05). С.Г.Коваленский, Н.П.Гарин (февраль-ноябрь 1905). Эраст Иванович Вуич (1905 - 06). Петр Иванович Рачковский (1906). Максим Иванович Трусевич (13.06.1906 - 9.03.1909). Николай Павлович Зуев (9.03.1909 - 11.12.1911). Степан Петрович Белецкий (14.12.1911 - 28.01.1914)* Валентин Анатольевич Брюн-де-Сент-Ипполит (3.02.1914 - 4.09.1915). Гавриил Георгиевич Моллов (и.о. 5.09. - 22.11.1915). Константин Дмитриевич Кафафов (24.11.1915 - 14.02.1916)* Евгений Константинович Климович (15.02. - 17.11.1916) Алексей Тихонович Васильев (21.11.1916 - 27.02.1917).

--WooteleF 14. detsember 2009, kell 11:52 (UTC)

Need siin võiks kohe viia vastavatesse artiklitesse. Siia nad võivadki seisma jääda. Andres 14. detsember 2009, kell 16:44 (UTC)

Kas viimane muudatus on õige? Kas oli üks või mitu Nahhitševani khaaniriiki? :Andres (arutelu) 10. veebruar 2016, kell 00:45 (EET)[vasta]


Ortograafia?

[muuda lähteteksti]

Miks on Venemaa Keisririik suure tähega, aga teised keisririigid väikeste tähtedega? Kuidas nüüd nii, et ühte ülistame ja eelistame?

See ei ole ülistamise pärast, see on ametlik nimi. Andres (arutelu) 11. veebruar 2018, kell 08:43 (EET)[vasta]
Teised keisririigid ei ole mõeldud ametlike nimedena?
Kõik mitte. Andres (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 21:54 (EET)[vasta]