Aleksandr Izvolski

Aleksandr Izvolski (vene keeles Александр Петрович Извольский; 18. märts (vkj 6. märts) 1856 Moskva – 16. august 1919 Pariis) oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja diplomaat. Ta oli aastatel 1906–1910 Venemaa keisririigi välisminister.

Tema isa oli algul Irkutski ja pärast Jekaterinburgi kubermangu kuberner Pjotr Izvolski. Tema vend oli Pühima Valitseva Sinodi ülemprokurör Pjotr Izvolski,

Aleksandr Izvolski lõpetas aastal 1875 Peterburis Aleksandri lütseumi.

Seejärel asus ta Venemaa keisririigi välisministeeriumi teenistusse. 1894–97 oli ta Venemaa minister-resident Püha Tooli (paavsti) juures. 1897. aasta veebruarist novembrini oli ta Venemaa saadik Serbias, 1897–99 Baieris, 1899–1902 Jaapanis ja 1902–06 Taanis.

Ta oli 11. maist 1906 kuni 27. septembrini 1910 Venemaa keisririigi välisminister.

Seejärel oli ta 27. septembrist 1910 kuni 14. maini 1917 Venemaa suursaadik Prantsusmaal. Seejärel läks ta õuemeistri auastmes erru ja hiljem toetas valgekaartlasi.

Tema naine oli õuedaam krahvinna Margarita von Toll (1865–1942), keda hiljem autasustati Püha Katariina ordeni väikese ristiga. Tema äi oli Karl Wilhelm von Toll, Venemaa saadik Taanis alates 1882 kuni oma surmani 1893. Margarita päris isalt kinnisvara Krimmi lõunarannikul. Abielust sündisid poeg Grigori (1892–1951), kes töötas Pariisis Rjabušinskite panga direktorina, ja tütar Jelena (1895–1975), kes abiellus parun Rolf Ungern-Sternbergiga, Venemaa saadikuga Portugalis 1917. aastal.

Eelnev Vladimir Lamsdorff	Venemaa keisririigi välisminister 1906–1910	Järgnev Sergei Sazonov