Harrastan teadlikku ja plaanipärast lahkukirjutamist niisugustel puhkudel, kus on tavaks kirjutada kokku. N: põhiprintsiip versus põhiline printsiip; loogikaseadus versus loogika seadus; ideedeõpetus versus ideede õpetus jne. Leian, et paljude liitsõnade puhul produtseerib kokkukirjutamine kaubamärgistumisefekti, mille toimel muutub sõna tähendus sageli tajumatuks, kaob vahetu mõistmise võimalus ja sõna on võimalik mõtestada ainult läbi eksplitsiitsedefinitsiooni. Kui aga definitsiooni pole -- nagu enamasti -- antud, siis on sellistel sõnadel sageli pooleldi ideoloogiline pooleldi emotsionaalne tähendus. Selline nähtus (nt sõna "kaubamärgistumisefekt") ei leia minu heakskiitu ning sõnade brändimisele kaasa aitamine ei peaks olema entsüklopeedia ülesanne, vaid mõisteid tuleks kirjeldada siiski nende karmist reaalsusest lähtuvalt, sj sõnadega pigem delikaatselt ning täpselt ümber käies.
Harrastan võõrkeelsete sõnade "tõlkimist" sõnaühendi või fraasiga. Minu meelest pole mingit vajadust, et ühe keele sõna peaks vastama üheleainsale sõnale mingis teises keeles. Ent märkan, et selline püüe või ideaal esineb laialdaselt. Minu seisukohalt on siin tegemist tarbimisühiskonna nähtusega, mille raames vajatakse sõnu, mis on ühtsed ja rahvusvaheliselt tunnustatud kaubamärgid ja mille tarvitamisel saab tulemustes alati kindel olla. See pole aga see viis, kuidas me tegelikkuses keelt kasutame. Nähtuse teine külg seisneb sõnaliste kaubamärkide käänamise vältimises, mis on anglitseerumise ilming. Häbiväärne on kirjutada sõna kord ühtmoodi ja siis teistmoodi -- eriti, kui tegu on termini või mõistega! Aga, jah, siiski, kui eesmärk on millestki päriselt aru saada, siis ei saa jääda kinni eneserahustuseks välja mõeldud sõnamängudesse jm soovmõtlemisse, vaid tuleb püüelda lõpuni välja, tõe poole.
Vikipeedia eestikeelse haru olemasolu peamine ja enam-vähem ainuke õigustus on dokumenteerida Eestimaa alade ja rahvastega seotud spetsiifilisi fakte, kohaliku kultuuri eripärasid ja rahvusvalise teadmuse retseptsiooni kohalikke keerdkäikusid. Siia võib lisada hüperteksti ja laiemalt andme-, päringu- ning mõistepõhise kirjutamise laineharjal püsimise kui eestikeelse Vikipeedia olemasolu teise õigustuse. Vikipeedia ja sõsarprojektid peaks tegutsema eelkõige selle nimel, et a) luua võimalused eesti-spetsiifilise sisu dokumenteerimiseks ning seda tegevust katalüseerida ja b) võtta kasutusele ning juurutada uued tehnilised vahendid, et eestikeelne entsüklopedism, st eesti soo-, metsa- ja hõimurahva viis maailma kirjeldada ja kategoriseerida säilitaks oma suhtelise relevantsuse globaalse liitreaalsuse tihedas konkurentsis. Eelise selles asümmeetrilises võitluses annab avatud teadmuse kontseptsioonide maksimaalne rakendamine, misttõttu võib eesti Vikipeedia kolmanda olemaosoluõigustusena c) tuua välja vaba sisu ja Creative Commonsi litsentside arulagedalt järjekindla juurutamise ja populariseerimise.
Tunnustäht kaastöö eest
Suure töö eest eestikeelse Vikipeedia artiklite kallal. Hoogu juurde soovides, avjoska 20. jaanuar 2008, kell 11:57 (UTC)
