Apollo 17

Allikas: Vikipeedia
Apollo 17 logo
Harrison Schmitt, Eugene Cernan (istub) ja Ronald Evans
Harrison Schmitt. Vasakul on USA lipp ja paremal kuuauto "Rover".

Apollo 17 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kuuenda ja viimase Kuul maandunud lennu.

Apollo 17 meeskonda kuulusid komandör Eugene Cernan, juhtimismooduli "America" piloot Ronald Evans ja kuumooduli "Challenger" piloot Harrison Schmitt. Cernanile oli see kolmas, Evansile ja Schmittile esimene kosmoselend.

Esialgu oli Apollo 17 varumeeskonnaks määratud Apollo 15 meeskond David Scott, Alfred Warden ja James Irwin, kuid NASA tühistas selle pärast ilmsikstulekut, et Apollo 15 meeskond oli NASA teadmata võtnud kosmoselennule kaasa sadu postkaarte, mida nad kosmoses tembeldasid ja pärast lendu osa neist saksa postkaardikaupmehele Hermann Siegerile müüsid. Seejärel määrati varumeeskonnaks Apollo 16 meeskonna liikmed John Young ja Charles Duke ning Apollo 14 liige Stuart Roosa.

Kosmoselaev startis Kennedy Kosmosekeskusest 7. detsembril 1972 kell 5.33,00 UT ja jõudis Kuule 11. detsembril kell 19.54,57. Kuumooduli maandumispaigaks oli Taurus-Littrow (20°11'26.88" N, 30°46'18.05" E).

Schmitt oli esimene teadlane (geoloog) Kuul.

Schmitt ja Cernan väljusid Kuu pinnale kolm korda. Nad uurisid Taurus-Littrow orgu, läbides kuuautoga Rover 34 km. Ronald Evans tiirles samal ajal Kuu orbiidil (tema kaaslaseks oli hiir).

Kuult lahkuti 14. detsembril kell 22.54,37 ja Maale tagasi jõuti 19. detsembril kell 19.24,59. Lennu kestus oli 301 tundi, 51 minutit ja 59 sekundit ehk 12 päeva, 13 tundi, 51 minutit ja 59 sekundit.

Cernan ja Schmitt on siiani viimased inimesed, kes on Kuule astunud. Kokku käis Apollo programmi raames Kuul 12 astronauti.

Kosmoselaev maandus Vaiksesse ookeani Ameerika Samoast kagus 1,9 km kaugusel selleks märatud punktist. Astronaudid korjas pardale lennukikandja USS Ticonderoga.

Kapten Cernan võttis kosmoselaeva kaasa Tšehhoslovakkia lipu, sest tema vanemad olid Tšehhoslovakkia päritolu. Hiljem andis ta selle Ondřejovi observatooriumile, mis asub tänapäeva Tšehhis.

Apollo 17 meeskonna logo on keerulisem kõigist teistest Apollo programmi logodest. Logo kujundas kunstnik Robert McCall koos astronautidega. Sellel domineerib vanakreeka päikesejumala Apolloni kujutis. Selleks kasutati Belvedere Apolloni skulptuuri, mis asub Roomas Vatikani galeriis. Selle taga on USA-d sümboliseeriv kotkas, mis on kujutatud valge piirjoonega tumesinisel taustal. Kotka tiival olevad 4 tumepunast triipu sümboliseerivad USA lippu. Ülemise triibu peal on 3 valget tähte, mis sümboliseerivad 3 astronauti. Logo paremas ülaservas on osa kuukettast, paremal keskel Saturn ja paremal all spiraalgalaktika või udukogu. Kotka tiiva piirjoon kulgeb üle kuuketta, sümboliseerides seda, et ameeriklased on juba Kuu peal käinud ja selles mõttes Kuu vallutanud. Kotkas lendab ja Apollon vaatab paremale, Saturni ja galaktika suunas, mis sümboliseerib inimkonna eesmärke külastada planeete ja kaugemas tulevikus võib-olla tähtigi. Logo värvid on USA lipu värvid sinine, punane ja valge ning kollane, mis sümboliseerib Apollo 17 lennuga algama pidanud kosmoselendude kuldajastut. Logo raamib helehall rõngas, mille ülaosas on kiri "APOLLO XVII" ja allosas astronautide nimed "CERNAN EVANS SCHMITT" ning nende vahel taas kolm valget tähte.

NASA plaanide kohaselt võib järgmisena Kuule jõuda lend Orion 15 aastal 2019.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]