Apollo 14

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Apollo 14 Shepard.jpg
Alan Shepard ja Ameerika Ühendriikide lipp Kuu pinnal
Operaator NASA
COSPAR ID CSM: 1971-008A
LM: 1971-008C
SATCAT CSM: 4900
LM: 4905
Missiooni kestus 9 päeva 1 minut ja 58 sekundit
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat Apollo CSM-110
Apollo LM-8
Tootja CSM: North American Rockwell
LM: Grumman
Stardimass 46305 kg
Maandumismass 5208 kg
Meeskond
Meeskonna suurus 3
Meeskonna liikmed Alan Shepard
Stuart Roosa
Edgar Mitchell
Kutsung CSM: Kitty Hawk
LM: Antares
Missiooni algus
Stardi aeg 21.03.02, 31. jaanuar 1971 (UTC)
Kanderakett Saturn V
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Vastuvõtja USS New Orleans
Maandumise aeg 21.05.00, 9. veebruar 1971 (UTC)
Maandumispaik Vaikne ookean
Apollo 14-insignia.pngApollo 14 crew.jpg
Stuart Roosa, Alan Shepard ja Edgar Mitchell

Apollo 14 oli Apollo programmi kaheksas mehitatud missioon, mis sooritas kolmanda maandumise Kuule.

Meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, juhtimismooduli ("Kitty Hawk"; CM-110) piloot Stuart Roosa ja kuumooduli ("Antares"; LM-8) piloot Edgar Mitchell. Shepardile oli see teine kosmoselend, Mitchellile ja Roosale esimene.

Apollo 14 startis 31. jaanuaril 1971 kell 21:03.02 maailmaaja järgi stardiplatvormilt 39A. Meeskond jõudis juhtimismoodulis Maale tagasi 9. veebruaril kell 21:05.00 maailmaaja järgi. Missioon kestis kokku 216 tundi, 1 minuti ja 58 sekundit ehk 9 ööpäeva, 1 minuti ja 58 sekundit.

Maandumispaik oli Fra Mauro kõrgustik (3,65 S, 17,47 W). Kuule jõudsid Shepard ja Mitchell 5. veebruaril kell 9:18.11. Kuult lahkuti 6. veebruaril kell 18:48.42. Kuul viibiti 1 ööpäev ja 9,5 tundi. Otseselt Kuu pinnal viibisid Shepard ja Mitchell kahe peale kokku 9,2 (4,7+4,5) tundi.

Shepardi skafandril olid käte ja jalgade ümber punased triibud, et oleks võimalik kosmonautidel vahet teha. Näiteks Apollo 12 fotodel tekitas suurt segadust asjaolu, et kosmonautidel ei olnud võimalik vahet teha. Hiljem kasutati seda meetodit nii Apollo ülejäänud missioonidel kui ka kosmosesüstikute ja Rahvusvahelise kosmosejaama lendudel.

Pinnaseproove võeti Kuult kaasa 43 kg.

Shepard võttis poolsalaja kaasa golfikepi ja -pallid ning tegi Kuul kaks lööki. Ta väitis, et teine pall liikus edasi "miile ja miile ja miile", kuid hiljem leidis, et tegelikult jõudis see 200–400 jardi kaugusele. “Ilmselt olen ma kaugelt kuulsam selle mehena, kes Kuul golfipalli lõi, kui esimese ameeriklasena kosmoses.”

Mitchell tegi teel Kuule mõned volitamata meeltevälise taju eksperimendid. Maale jäänud sõbrad lasksid tal kaarte ära arvata. Äraarvamiste protsent olevat olnud statistilisest keskmisest väiksem.

Stuart Roosa, kes oli nooruses töötanud metsanduses, oli kaasa võtnud mitusada seemet 5 okaspuuliigilt, et kindlaks teha, kas neile mõjub kaaluta olek. Pärast Maale naasmist idanesid seemned normaalselt. Seemneist idanenud puukesi jagati paljudesse kohtadesse üle USA ja mõned välismaalegi. Neid nimetatakse kuupuudeks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]