Alfred Mõttus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Alfred Julius Mõttus)
 See artikkel räägib Eesti arstist ja poliitikust; Eesti NSV majandustegelase ja ministri kohta vaata artiklit Alfred Mõttus (1899–1951)

Alfred Mõttus
Haridusminister
Ametiaeg
1927–1928
Eelnev Jaan Lattik
Järgnev Leopold Johanson
Isikuandmed
Sünninimi Alfred Julius Mõttus
Sünniaeg 12. september 1886
Taheva vald
Surmaaeg 4. oktoober 1942
Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast
Rahvus eestlane
Erakond Tööerakond
Alma mater Tartu Ülikool, arstiteaduskond
Elukutse arst, tervishoiutegelane ja poliitik
Tunnustus

Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk, 1927
Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste, 1936

Valgetähe II klassi teenetemärk, 1939

Alfred Julius Mõttus (12. september 1886 Taheva vald4. oktoober 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Taheva vallakoolis, Karula kihelkonnakoolis (18971900), Hugo Treffneri Eragümnaasiumis (19011902), Tartu Kroonugümnaasiumis (19021908) ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (19081914) [1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas aastail 19141918 arstina Võrumaal ja Valgas, olles 19151916 Valga Punase Risti haigemaja juhataja, 19161918 Venemaa Linnade Liidu Valga haigemaja juhataja ja Valga rajooni vanemarst ning 19171918 Valga linna tervishoiuarst. Valga tsiviil komissar alates 21. novembrist 1918.

Osales Eesti Vabariigi sünnist alates elavalt poliitikas. Aastail 19191940 töötas Mõttus Tervishoiu Peavalitsuses, algul juhataja abina ja alates 1920. aastast juhatajana. 19191923 oli ta Eesti-Läti piirikomisjoni Eesti delegatsiooni juhataja. 19221923 ja 19261927 oli töö- ja hoolekandeministri abi.

Aastail 19261932 oli Mõttus Riigikogu liige ja 19271928 haridusminister Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses.[1] 19281940 töötas haridus- ja sotsiaalministri (alates 1936 sotsiaalministri) abina. 1936. aastal oli ta Männiku plahvatusohvrite ja nende perekondade abistamise seltskondliku komitee esimees. 1937. aastal kuulus Rahvuskogu esimese koja liikmete hulka ja oli aastail 19381940 Riiginõukogu liige (rahvatervishoiu alalt, Tervishoiu Talituse direktor).[2]

Arreteeriti NKVD poolt 13. juunil 1941. Suri Sosva vangilaagris.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Dr A. Mõttus 50-aastane". Päewaleht, nr. 246. 11. september 1936. Vaadatud 20.04.2017.
  2. "Dr Mõttus Riiginõukogu liikmeks". Postimees (1886-1944). 23. märts 1938. Vaadatud 20.04.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Jaan Lattik
Eesti haridusminister
19271928
Järgnev
Leopold Johanson