Alexander von Kaulbars
| Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars |
|---|
Vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (Venemaal tuntud kui Aleksandr Vassiljevitš, vene keeles Александр Васильевич Каульбарс) (2. mai (ukj 14. mai) 1844 Mõdriku mõis – 25. jaanuar 1925 (mõnedel andmetel 1929[1]) Pariis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Alexander von Kaulbars pärines Eestimaa rüütelkonda kuulunud Kaulbarsi aadlisuguvõsast. Ta sündis Mõdriku mõisniku kindralleitnant Hermann Wilhelm von Kaulbarsi (1798–1888) ja tema abikaasa Alexandrine von der Oest gen. Drieseni (1819−1888) teise pojana.[1] Sõjalise hariduse omandas ta Nikolai ratsaväekoolis (lõpetas 1861) ja Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (lõpetas 1868).[2]
Venemaa keisririigi ohvitser[muuda | muuda lähteteksti]
1861. aastal astus ta sõjaväeteenistusse ja ülendati samal aastal praporštšikuks. Ta osales sõjategevuses Poolas ülestõusu mahasurumisel 1863 ja Kesk-Aasias Turkestani sõjaretkel 1870. aastatel (Kuldža sõjaretk – tänapäeva Xinjiang, Uiguuri autonoomne piirkond ja Hiiva), misjärel ülendati 1873 polkovnikuks. 1875. aastal määrati ta 8. ratsaväediviisi staabiülemaks ning aastail 1877–1878 võttis ta osa Vene-Türgi sõjast. 1879. aastal sai ta 14. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülemaks. 1880. aastal ülendati ta kindralmajoriks.[2] ning määrati 1882. aastal 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülemaks.[3]
Bulgaaria sõjaminister[muuda | muuda lähteteksti]
1882. aasta mais sai temast Bulgaaria sõjaminister. Järgmisel aastal sattus ta konflikti saksameelse Bulgaaria vürsti Alexandriga ning oli sunnitud koos teiste Venemaa kindralitega Bulgaariast lahkuma.[3]
Teenistus Vene-Jaapani sõjani[muuda | muuda lähteteksti]
1891. aastal nimetati ta 15. ratsaväediviisi ülemaks[3] ning ülendati 1894. aastal kindralleitnandiks.[2] 1897. aastal sai ta 11. ratsaväekorpuse ülemaks ja 1900. aastal II Siberi korpuse ülemaks, mille koosseisus võttis ta osa bokserite ülestõusu mahasurumisest. 1901. aastal nimetati ta Odessa sõjaväeringkonna ülema abiks ning 1904. aastal ülemaks.[3]
Vene-Jaapani sõjas[muuda | muuda lähteteksti]
Vene-Jaapani sõja ajal määrati ta 1904. aasta oktoobris 3. Mandžuuria armee ja 1905. aasta jaanuaris 2. Mandžuuria armee juhatajaks. 2. Mandžuuria armee juhatajana võttis ta osa ka Mukdeni lahingust, kus Jaapani väed võitsid Venemaa vägesid. Kaulbarsi üritati lahingu kaotamises vastutavaks teha, kuid sõjaväeline erikomisjon ei leidnud temal süüd.[3]
Hilisem sõjaväeline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
1905–1909 oli Alexander von Kaulbars taas Odessa sõjaväeringkonna ülem ning alates 1909. aastast sõjanõukogu liige.[3] Esimese maailmasõja ajal teenis ta Venemaa keisririigi sõjalennuväe staabis. Vene kodusõjas osales ta Anton Denikini juhitud Vabatahtlike Armee koosseisus.[2]
Viimased eluaastad ja surm[muuda | muuda lähteteksti]
1919. aastal emigreerus ta esmalt Istambuli, hiljem asus elama Bulgaariasse. Elu viimased aastad elas Prantsusmaal. Ta oli Vene Lendurite Liidu auesimees.[4] Ta suri Pariisis 1925., teistel andmetel 1929. aastal[2] ja maeti Sainte-Geneviève-des-Bois' kalmistule Pariisis.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Alexander von Kaulbars abiellus Jekaterina Vladimirovna Šeltuhhinaga (1848–1919), kes oli jalaväekindral Vladimir Šeltuhhini ja Karoline Wöhrmanni tütar.
Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]
| Alexander von Kaulbarsi esivanemad | |||
| Parun Alexander von Kaulbars (1844–1925) |
Vabahärra Hermann Wilhelm von Kaulbars (1798–1888) |
Vabahärra Reinhold August von Kaulbars (1767–1846) |
Vabahärra Gustav Wilhelm von Kaulbars (1733–1814) |
| Vabapreili Dorothea Elisabeth von Mengden (1743–1806) | |||
| Natalie Elisabeth von Aderkas (1773–1847) |
Reinhold Wilhelm von Aderkas (surnud 1814) | ||
| Anna Lovisa von Pistohlkors | |||
| Paruness Alexandrine von Driesen (surnud 1888) |
... | ... | |
| ... | |||
| ... | ... | ||
| ... | |||
Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Kuupäev | Auaste | |
|---|---|---|---|
| 16. juuni | 
|
praporštšik | |
| 19. mai | 
|
alamporutšik | |
| 30. august | 
|
porutšik | |
| 30. oktoober | 
|
staabikapten | |
| 1. detsember | 
|
kapten | |
| 16. august | 
|
alampolkovnik | |
| 25. oktoober | 
|
polkovnik | |
| 1. jaanuar | 
|
kindralmajor | |
| 30. august | 
|
kindralleitnant | |
| 6. detsember | 
|
ratsaväekindral |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" Görlitz. 1930. Lk 77–78
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Каульбарс, Александр Васильевич
- ↑ Русская армия в Великой войне. Картотека проекта: Каульбарс Александр Васильевич [1]