Alexander von Kaulbars

Alexander von Kaulbars
Kaulbars 1916. aastal
Täisnimi	vabahärra Alexander Wilhelm Andreas Freiherr von Kaulbars
Sündinud	2. (ukj 14. mai) 1844 Mõdriku mõis, Viru-Jaagupi kihelkond, Virumaa, Eestimaa kubermang
Surnud	25. jaanuar 1925 Pariis
Maetud	Sainte-Geneviève-des-Bois' kalmistu
Sõjaväeline haridus	Nikolai kaardiväejunkrute kool Nikolai Kindralstaabi Akadeemia
Truudusvanded	Venemaa keisririik
Teenistusaeg	1861−1919
Auaste	Ratsaväekindral
Üksus(ed)	Gattšina kaardiväepolk Soome kaardiväepolk 8. ratsaväediviis Vabatahtlik armee
Juhtinud	14. ratsaväediviisi 1. brigaad 1. ratsaväediviisi 1. brigaad 15. ratsaväediviis II ratsaväekorpus II Siberi armeekorpus Odessa sõjaväeringkond 3. Mandžuuria armee 2. Mandžuuria armee
Sõjad/lahingud	Jaanuariülestõus (1863) Kuldža sõjakäik Hiiva sõjakäik Vene-Türgi sõda Rusikavõitlejate mäss Vene-Jaapani sõda Esimene maailmasõda Venemaa kodusõda
Autasud
Abikaasa(d)	Jekaterina Vladimirovna Šeltuhhina (1848–1919)

Vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (Venemaal tuntud kui Aleksandr Vassiljevitš, vene keeles Александр Васильевич Каульбарс) (2. mai (ukj 14. mai) 1844 Mõdriku mõis – 25. jaanuar 1925 (mõnedel andmetel 1929) Pariis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Alexander von Kaulbars pärines Eestimaa rüütelkonda kuulunud Kaulbarsi aadlisuguvõsast. Ta sündis Mõdriku mõisniku kindralleitnant Hermann Wilhelm von Kaulbarsi (1798–1888) ja tema abikaasa Alexandrine von der Oest gen. Drieseni (1819−1888) teise pojana. Sõjalise hariduse omandas ta Nikolai ratsaväekoolis (lõpetas 1861) ja Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (lõpetas 1868).

Venemaa keisririigi ohvitser

1861. aastal astus ta sõjaväeteenistusse ja ülendati samal aastal praporštšikuks. Ta osales sõjategevuses Poolas ülestõusu mahasurumisel 1863 ja Kesk-Aasias Turkestani sõjaretkel 1870. aastatel (Kuldža sõjaretk – tänapäeva Xinjiang, Uiguuri autonoomne piirkond ja Hiiva), misjärel ülendati 1873 polkovnikuks. 1875. aastal määrati ta 8. ratsaväediviisi staabiülemaks ning aastail 1877–1878 võttis ta osa Vene-Türgi sõjast. 1879. aastal sai ta 14. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülemaks. 1880. aastal ülendati ta kindralmajoriks. ning määrati 1882. aastal 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülemaks.

Bulgaaria sõjaminister

1882. aasta mais sai temast Bulgaaria sõjaminister. Järgmisel aastal sattus ta konflikti saksameelse Bulgaaria vürsti Alexandriga ning oli sunnitud koos teiste Venemaa kindralitega Bulgaariast lahkuma.

Vene ohvitserid bokserite ülestõusu mahasurumisel. Kaulbars on keskel

Teenistus Vene-Jaapani sõjani

1891. aastal nimetati ta 15. ratsaväediviisi ülemaks ning ülendati 1894. aastal kindralleitnandiks. 1897. aastal sai ta 11. ratsaväekorpuse ülemaks ja 1900. aastal II Siberi korpuse ülemaks, mille koosseisus võttis ta osa bokserite ülestõusu mahasurumisest. 1901. aastal nimetati ta Odessa sõjaväeringkonna ülema abiks ning 1904. aastal ülemaks.

Mukdeni lahing (1905)

Vene-Jaapani sõjas

Vene-Jaapani sõja ajal määrati ta 1904. aasta oktoobris 3. Mandžuuria armee ja 1905. aasta jaanuaris 2. Mandžuuria armee juhatajaks. 2. Mandžuuria armee juhatajana võttis ta osa ka Mukdeni lahingust, kus Jaapani väed võitsid Venemaa vägesid. Kaulbarsi üritati lahingu kaotamises vastutavaks teha, kuid sõjaväeline erikomisjon ei leidnud temal süüd.

Hilisem sõjaväeline karjäär

Vene lennuk 1913. aastal. Kindral von Kaulbars (keskel) koos Igor Sikorskyga (all paremal)

1905–1909 oli Alexander von Kaulbars taas Odessa sõjaväeringkonna ülem ning alates 1909. aastast sõjanõukogu liige. Esimese maailmasõja ajal teenis ta Venemaa keisririigi sõjalennuväe staabis. Vene kodusõjas osales ta Anton Denikini juhitud Vabatahtlike Armee koosseisus.

Viimased eluaastad ja surm

1919. aastal emigreerus ta esmalt Istambuli, hiljem asus elama Bulgaariasse. Elu viimased aastad elas Prantsusmaal. Ta oli Vene Lendurite Liidu auesimees. Ta suri Pariisis 1925., teistel andmetel 1929. aastal ja maeti Sainte-Geneviève-des-Bois' kalmistule Pariisis.

Auastmed

Aasta	Kuupäev		Auaste
1861	16. juuni		praporštšik
1863	19. mai		alamporutšik
1866	30. august		porutšik
1868	30. oktoober		staabikapten
1869	1. detsember		kapten
1872	16. august		alampolkovnik
1873	25. oktoober		polkovnik
1880	1. jaanuar		kindralmajor
1894	30. august		kindralleitnant
1901	6. detsember		ratsaväekindral

Autasud

• Püha Stanislavi ordeni II klass (1870)
• Püha Vladimiri ordeni IV klass koos mõõkade ja lindiga (1871)
• Püha Anna ordeni II klass (1872)
• Püha Vladimiri ordeni III klass koos mõõkadega (1877)
• Püha Stanislavi ordeni I klass (1882)
• Püha Anna ordeni I klass (1886)
• Püha Vladimiri ordeni II klass (1890)
• Valge Kotka orden (1898)
• Püha Aleksander Nevski orden koos mõõkadega (1901, briljandid 6. detsember 1907)
• Püha Vladimiri ordeni I klass (6. detsember 1914)

Perekond

Alexander von Kaulbars abiellus Jekaterina Vladimirovna Šeltuhhinaga (1848–1919), kes oli jalaväekindral Vladimir Šeltuhhini ja Karoline Wöhrmanni tütar.

Sugupuu

Alexander von Kaulbarsi esivanemad
Parun Alexander von Kaulbars (1844–1925)	Vabahärra Hermann Wilhelm von Kaulbars (1798–1888)	Vabahärra Reinhold August von Kaulbars (1767–1846)	Vabahärra Gustav Wilhelm von Kaulbars (1733–1814)
			Vabapreili Dorothea Elisabeth von Mengden (1743–1806)
		Natalie Elisabeth von Aderkas (1773–1847)	Reinhold Wilhelm von Aderkas (surnud 1814)
			Anna Lovisa von Pistohlkors
	Paruness Alexandrine von Driesen (surnud 1888)	...	...
			...
		...	...
			...

Välislingid

• Alexander von Kaulbars saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Каульбарс Александр Васильевич saidil "Русская армия в Великой войне"