Aleksander Sibul

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aleksander August Sibul (4. november 1884 Tartumaa5. november 1981 Tallinn) oli eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf.

Ta oli aastatel 19211950 Tallinna Keskraamatukogu juhataja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1910. aastal töötas Aleksander Sibul ajalehe Viljandi Teataja toimetuses. 1911. aastast töötas raamatukoguhoidjana Viljandi lugemisringi raamatute baasil loodud raamatukogus. 1916. aastal osales ta raamatukogunduskursusel Moskvas A. L. Šanjavski nimelise Rahvaülikooli juures.

1916. aastal sõitis Sibul Helsingisse, kus töötas Vene telegraafivalitsuses. Helsingis rakendas oma raamatukogualaseid teadmisi Helsingi Eesti Haridusseltsi raamatukogu loomisel. Sibul kuulus Helsingi Eesti Haridusseltsi juhatusse, oli selle esimees ning seltsi kirjatoimetaja ja raamatukoguhoidja.

1918 naasis Sibul Eestisse. Töötas Eesti Posti peavalitsuses, hiljem Riigikontrolli teenistuses.

1921–1950 töötas Sibul Tallinna Keskraamatukogu (veebruarini 1923 Tallinna Linna Maksuta Avaliku Raamatukogu ja Lugemistoa) juhatajana. Tema eestvedamisel kasvas senisest lugemistoast mitme osakonna ja haruraamatukoguga Eesti suurim rahvaraamatukogu.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]

Sibul oli 1930. aastatel ajakirja Raamatukogu viljakaim autor. Tema sulest on ajakirjas ilmunud artiklid:

  • "Töö lihtsustamisest avalikkudes raamatukogudes" (1931)
  • "Laenutamisviisidest" (1938)
  • "Ettetellitud teoste inventeerimisest" (1938)
  • "Raamatute säilitamisest" (1938)
  • "Raamatukapist" (1938)

Organisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aastal toimunud Eesti I üleriigilisel raamatukoguhoidjate kongressil asutati Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ), mille üks looja oli Aleksander Sibul. Ta oli ERÜ juhatuse esimees aastatel 1923–1940. Sibula juhitud ERÜ korraldas 1923–1940 raamatukogutöötajatele 9 üleriigilist kongressi ja raamatukogupäeva. Koostöös Läti ja Leedu kolleegidega toimusid kongressid 1930. aastal Riias, 1935. aastal Tallinnas ja 1938. aastal Kaunases. 1923. aastast koostöö Helsingi linnaraamatukoguga.

A. Sibul oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ajakirja Raamatukogu tegev- ja vastutav toimetaja aastatel1929-1940.

1924. aastast alates korraldas kursuseid raamatukoguhoidjate erialaseks täiendamiseks, aktiivne lektor raamatukoguhoidjate kursustel

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Sibul abiellus Helsingi Eesti Haridusseltsi sekretäri Leena Kulleriga. Abielust sündis kaks tütart. A. Sibulal tuli võidelda hariduse ja kultuuri valdkonnas esinevate väärnähtustega, nõuda vajalikele reformidele eluõigust. Sel puhul avaldas kirjutisi, võttis agaralt sõna. Viljandi-päevil tutvus ta maalikunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtraga, kirjanik Hugo Raudsepaga ja raamatukaupmees Jaan Leokesega. Tutvusringkonda kuulusid tema kaasaegsed haridus- ja kultuuritegelased. Sibula nimi oli tema aktiivse tegutsemise aastatel laialt tuntud ning on ka toodud ära Suurbritannia teatmeteose "Who’s who" 1938. aasta väljaandes. Helsingi Eesti Haridusseltsis tutvus ta paljude inimestega. Nendest kaks: Leena Kuller (1892–1968) ja Anni Warma (1891–1957). Esimene oli haridusseltsis kirjatoimetaja-asjaajaja, temast sai 1921. aastal Sibula abikaasa. Anni Warma, neiuna Pulk, oli hilisema Eesti Vabariigi diplomaadi Aleksander Warma abikaasa. Anni Warmast sai Sibulate pere lähedane tuttav. EKP KK 1950. aasta märtsipleenumi järel algas nõiajaht "kodanlikele natsionalistidele", kelle hulka arvati ka Tallinna Keskraamatukogu senine direktor Sibul, kes kõrvaldati sellelt ametikohalt 1950. aastal.

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal asutas Tallinna Keskraamatukogu Aleksander Sibula stipendiumi. Stipendium määratakse ühele õppetöös edukale ja ühiskondlikult aktiivsele raamatukogunduse eriala õppivale üliõpilasele.

Aastal 2014, Aleksander Sibula 130. sünniaastapäeval, avati Kollase nartsissi kasvukoha kaitsealal Vara vallas Sookaldusel talle pühendatud mälestuspink ja infotahvel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sibul, Aleksander. Raamatukoguhoidja käsiraamat. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 102 lk.
  • Avalikud raamatukogud Eestis: A. Sibula ettekanne. -  Fenno Ugrica V B. Tallinn, 1936, lk 103-107.
  • Raamatukogu : raamatukogunduse ajakiri / Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Tallinn, 1923-1940. Toimetaja: A. Sibul (1929 nr. 2 - 1940)
  • Tallinna Keskraamatukogu Teated: (Uute raamatute nimestik). Tallinn, 1929–1940. Toimetaja.
  • Ühistegelised Uudised / väljaandja Eesti Ühistegeline Liit. Tallinn, 1922–1940. Vastutav toimetaja 1922/1923.
  • Harlamov, Aleksander. Kommunistliku Noorsooühingu koosolek, tõlkinud Aleksander Sibul; Tallinn, 1945
  • Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007/ [koostaja ja toimetaja Livia Viitol] Tallinn: Tallinna Keskraamatukogu, 2007.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasmets, Marje. Aleksander Sibul kultuuritegelasena. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 68–70.– Sisaldab bibliograafiat
  • Holm, Kaie. Sibula stipendium Janela Tähepõllule. // Raamatukogu. – (2007), nr 6 – lk 40
  • Raamat on… IV: Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Koostaja Eerik Teder, Tallinn 2005
  • Sibul, Helle. "Minu mälestused sõjajärgsest raamatukogust". // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 108–111
  • Sogenbits, S.; Jantson, S. Aleksander Sibul 120: Raamatukogutegelane ja Tallinna Keskraamatukogu juhataja. // Raamatukogu. – 2004, nr 6.
  • Viitol, Livia. Aleksander Sibul ja Soome. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 45–53
  • Viitol, Livia. A. H. Tammsaare, A. Sibul ja Tallinna Keskraamatukogu. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 78–81