Aleksander Sibul

Allikas: Vikipeedia

Aleksander August Sibul (4. november 1884 Tartumaa5. november 1981 Tallinn) oli eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf, aastatel 19211950 oli ta Tallinna Keskraamatukogu juhataja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ametialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1910 asus Aleksander Sibul tööle toimetuseliikmena ajalehe Viljandi Teataja juures. 1911. aastal alustas tööd raamatukoguhoidjana Viljandi lugemisringi raamatute baasil loodud raamatukogus. 1916. aastal osales ta raamatukogunduskursusel Moskvas A. L. Šanjavski nimelise Rahvaülikooli juures.

1916 sõitis Sibul Helsingisse, kus töötas Vene telegraafivalitsuses. Helsingis rakendas oma raamatukogualaseid teadmisi Helsingi Eesti Haridusseltsi raamatukogu loomisel. Sibul kuulus Helsingi Eesti Haridusseltsi juhatusse, oli selle esimees ning seltsi kirjatoimetaja ja raamatukoguhoidja. 1918 naasis Sibul Eestisse. Töötas Eesti Posti peavalitsuses, hiljem riigikontrolli teenistuses. 1921 asus Sibul tööle Tallinna Linna Maksuta Avaliku Raamatukogu ja Lugemistoa (praegune Tallinna Keskraamatukogu) juhatajana. Töötas sellel ametikohal 1950. aastani.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]

Sibul koostas on 1930. aastatel mitu raamatukoguhoidjate metoodilist ja muud juhendmaterjali.

  • “Raamatukoguhoidja käsiraamat” (1926)

Sibul oli 1930. aastate ajakirja Raamatukogu viljakaim autor. Tema sulest on ilmunud:

  • Töö lihtsustamisest avalikkudes raamatukogudes (1931)
  • Laenutamisviisidest (1938)
  • Ettetellitud teoste inventeerimisest (1938)
  • Raamatute säilitamisest (1938)
  • Raamatukapist (1938)

Organisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aastal toimunud Eesti I üleriigilisel raamatukoguhoidjate kongressil asutati Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ), mille üks looja oli Aleksander Sibul. Ta oli ERÜ juhatuse esimees aastatel 19231940. Sibula juhitud ERÜ korraldas 1923–1940 raamatukogutöötajatele 9 üleriigilist kongressi ja raamatukogupäeva. Koostöös Läti ja Leedu kolleegidega toimusid kongressid 1930. aastal Riias, 1935. aastal Tallinnas ja 1938. aastal Kaunases. 1923. aastast koostöö Helsingi linnaraamatukoguga. 1929. aastast Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ajakirja Raamatukogu tegev- ja vastutav toimetaja. 1924. aastast alates korraldas kursuseid raamatukoguhoidjate erialaseks täiendamiseks, aktiivne lektor raamatukoguhoidjate kursustel

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Sibul abiellus Helsingi Eesti Haridusseltsi sekretäri Leena Kulleriga. Abielust sündis kaks tütart. A. Sibulal tuli võidelda hariduse ja kultuuri valdkonnas esinevate väärnähtustega, nõuda vajalikele reformidele eluõigust. Sel puhul avaldas kirjutisi, võttis agaralt sõna. Viljandi-päevil tutvus ta maalikunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtraga, kirjaniku Hugo Raudsepaga ja raamatukaupmehe Jaan Leokesega. Tutvusringkonda kuulusid tema kaasaegsed haridus- ja kultuuritegelased. Sibula nimi oli tema aktiivse tegutsemise aastatel laialt tuntud ning on ka toodud ära Suurbritannia teatmeteose “Who’s who” 1938. aasta väljaandes. Helsingi Eesti Haridusseltsis tutvus ta paljude inimestega. Nendest kaks: Leena Kuller (1892–1968) ja Anni Warma (1891–1957). Esimene oli haridusseltsis kirjatoimetaja-asjaajaja, temast sai 1921. aastal Sibula abikaasa. Anni Warma, neiuna Pulk, oli hilisema Eesti Vabariigi diplomaadi Aleksander Warma abikaasa. Anni Warmast sai Sibulate pere lähedane tuttav. EKP KK 1950. aasta märtsipleenumi järel algas nõiajaht "kodanlikele natsionalistidele", kelle hulka arvati ka Tallinna Keskraamatukogu senine direktor Sibul, kes kõrvaldati sellelt ametikohalt 1950. aastal. Allikad:

  • Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007/ [koostaja ja toimetaja Livia Viitol] Tallinn: Tallinna Keskraamatukogu, 2007.
  • Sogenbits, S.; Jantson, S. Aleksander Sibul 120: Raamatukogutegelane ja Tallinna Keskraamatukogu juhataja // Raamatukogu. – 2004, nr 6.

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2004. aastast annab Tallinna Keskraamatukogu välja Aleksander Sibula stipendiumit. See on mõeldud Aleksander Sibula kui raamatukogu kauaaegse direktori ja eesti raamatukogunduse arendaja mälestuse jäädvustamiseks ning raamatukogunduse eriala üliõpilaste õpimotivatsiooni ja rahvaraamatukogude raamatukoguhoidjate järelkasvule kaasaaitamiseks. 130. sünniaastapäeval avati Kollase nartsissi kasvukoha kaitsealal Vara vallas Sookaldusel Aleksander Sibulale pühendatud mälestuspink ja infotahvel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasmets, Marje. Aleksander Sibul kultuuritegelasena. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 68–70.– Sisaldab bibliograafiat
  • Holm, Kaie. Sibula stipendium Janela Tähepõllule. // Raamatukogu. – (2007), nr 6 – lk 40
  • Raamat on… IV: Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Koostaja Eerik Teder, Tallinn 2005
  • Sibul, Helle. "Minu mälestused sõjajärgsest raamatukogust". // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 108–111
  • Viitol, Livia. Aleksander Sibul ja Soome. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 45–53
  • Viitol, Livia. A. H. Tammsaare, A. Sibul ja Tallinna Keskraamatukogu. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn. – (2007) – lk 78–81

Kasutatud allikad:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]