Aleksander Sibul

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aleksander August Sibul (4. november 1884 Tartumaa5. november 1981 Tallinn) oli eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf.

Ta oli aastatel 19211950 Tallinna Keskraamatukogu juhataja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1910. aastal töötas Aleksander Sibul ajalehe Viljandi Teataja toimetuses. 1911. aastast töötas raamatukoguhoidjana Viljandi lugemisringi raamatute baasil loodud raamatukogus. 1916. aastal osales ta vabaharidustöö kursustel Moskvas A. L. Šanjavski nimelise Rahvaülikooli juures, kus kuulas loenguid ka raamatukogude tööst.

1916. aastal sõitis Sibul Helsingisse, kus töötas Vene telegraafivalitsuses. Helsingis rakendas oma raamatukogualaseid teadmisi Helsingi Eesti Haridusseltsi raamatukogu loomisel. Sibul kuulus Helsingi Eesti Haridusseltsi juhatusse, oli selle esimees ning seltsi kirjatoimetaja ja raamatukoguhoidja.

1918 naasis Sibul Eestisse. Töötas Eesti Posti peavalitsuses, hiljem Riigikontrolli teenistuses.

1921–1950 töötas Sibul Tallinna Keskraamatukogu (veebruarini 1923 Tallinna Linna Maksuta Avaliku Raamatukogu ja Lugemistoa) juhatajana. Tema eestvedamisel kasvas senisest lugemistoast mitme osakonna ja haruraamatukoguga Eesti suurim rahvaraamatukogu.

EKP KK 1950. aasta märtsipleenumi järel algas nõiajaht "kodanlikele natsionalistidele", kelle hulka arvati ka Tallinna Keskraamatukogu senine direktor Sibul, kes kõrvaldati sellelt ametikohalt 1950. aastal.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]

Sibul oli 1930. aastatel ajakirja Raamatukogu viljakaim autor. Tema sulest on ajakirjas ilmunud artiklid:

  • "Töö lihtsustamisest avalikkudes raamatukogudes" (1931)
  • "Laenutamisviisidest" (1938)
  • "Ettetellitud teoste inventeerimisest" (1938)
  • "Raamatute säilitamisest" (1938)
  • "Raamatukapist" (1938)

Organisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aastal toimunud Eesti I üleriigilisel raamatukoguhoidjate kongressil asutati Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ), mille üks looja oli Aleksander Sibul. Ta oli ERÜ juhatuse esimees aastatel 1923–1940. Põhikirja järgi oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ülesandeks raamatukogunduse edendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse tõstmine ja nende kutsehuvide kaitsmine. Sibula juhitud ERÜ korraldas 1923–1940 raamatukogutöötajatele 9 üleriigilist kongressi ja raamatukogupäeva. Koostöös Läti ja Leedu kolleegidega toimusid kongressid 1930. aastal Riias, 1935. aastal Tallinnas ja 1938. aastal Kaunases.

A. Sibul oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ajakirja Raamatukogu tegev- ja vastutav toimetaja aastatel1929-1940.

1924. aastast alates korraldas kursuseid raamatukoguhoidjate erialaseks täiendamiseks, aktiivne lektor raamatukoguhoidjate kursustel.

Aleksander Sibul osales Haridusministeeriumi juures tegutsenud Raamatukogude Komisjoni töös selle tegevuse algusest lõpuni (1930–1940).

Aastast 1937 oli Aleksander Sibul Tallinna Linnaametnike Ühingu esimees.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Sibul abiellus 1921. aastal Leena Kulleriga (1892–1968). Abielust sündis kaks tütart, Astraea ja Helle.

Viljandi-päevil tutvus ta maalikunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtraga, kirjanik Hugo Raudsepaga ja raamatukaupmees Jaan Leokesega.

Aleksander Sibula lähemasse sõprusringi kuulusid A. H. Tammsaare ja Bernhard Linde, kellega ta oli tutvunud juba Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis õppides.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1984. aastal avati Aleksander Sibula sünnikohas Varal mälestuskivi.

2004. aastal asutas Tallinna Keskraamatukogu Aleksander Sibula stipendiumi. Stipendium määratakse ühele õppetöös edukale ja ühiskondlikult aktiivsele raamatukogunduse eriala õppivale üliõpilasele.

Aleksander Sibula 130. sünniaastapäeval 2014. aastal avati Sookaldusel kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitsealal talle pühendatud mälestuspink ja infotahvel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sibul, Aleksander. Raamatukoguhoidja käsiraamat. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 102 lk.
  • Avalikud raamatukogud Eestis: A. Sibula ettekanne. -  Fenno Ugrica V B. Tallinn, 1936, lk 103-107.
  • Sibul, Aleksander. Esimene tutvus A.H. Tammsaarega. – Mälestusi A.H. Tammsaarest. Tallinn, 1978, lk 84-.
  • Raamatukogu : raamatukogunduse ajakiri / Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Tallinn, 1923-1940. Toimetaja 1929 nr. 2 - 1940
  • Tallinna Keskraamatukogu Teated: (Uute raamatute nimestik). Tallinn, 1929–1940. Toimetaja.
  • Ühistegelised Uudised. väljaandja Eesti Ühistegeline Liit. Tallinn, 1922–1940. Vastutav toimetaja 1922/1923.
  • Areng : Eesti Haridusliidu ajakiri. Tallinn, 1933-1940. Toimetaja.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust Aleksander Sibula kohta[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasmets, Marje. Aleksander Sibul kultuuritegelasena. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn, 2007 – lk 68–70.– Sisaldab bibliograafiat.
  • Jürman, Hans. Bibliofiilia ja bibliotekaar - mõtteid ja mälestusi. // Raamat on… IV: Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn, 2005 - lk 253-255.
  • Sibul, Helle. Minu mälestused sõjajärgsest raamatukogust. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn, 2007 – lk 108–111.
  • Sogenbits, S.; Jantson, S. Aleksander Sibul 120: Raamatukogutegelane ja Tallinna Keskraamatukogu juhataja. // Raamatukogu. – 2004, nr 6.
  • Viitol, Livia. Aleksander Sibul ja Soome. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn, 2007 – lk 45–53.
  • Viitol, Livia. A. H. Tammsaare, A. Sibul ja Tallinna Keskraamatukogu. // Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn, 2007 – lk 78–81.