Ahvenamaa

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ahvenamaa lään)
Ahvenamaa

rootsi Åland

Ahvenamaa vapp
Ahvenamaa vapp
Ahvenamaa lipp
Ahvenamaa lipp

Pindala: 1580 km²
Elanikke: 29 013 (2016)
Keskus: Maarianhamina
Ahvenamaa asendikaart

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel.

Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared.

Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik.

Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid.

Autonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Saarte autonoomse staatuse kinnitas 1921. aasta Rahvasteliidu otsus, mis langetati Ahvenamaa küsimuse lahendamisel. Uuesti kinnitati autonoomiat lepinguga, mille alusel Soome Euroopa Liitu vastu võeti. Seaduse järgi on Ahvenamaa poliitiliselt neutraalne ja tervenisti demilitariseeritud ning sealsed elanikud on vabastatud Soome kaitseväkke võtmisest. Saartele andis ulatusliku autonoomia Soome parlament 1920. aastal vastu võetud Ahvenamaa autonoomia seadusega, mis hiljem asendati uute samanimeliste seadustega aastatel 1951 ja 1991.[1] Ahvenamaa on seaduse järgi jätkuvalt täielikult rootsikeelne.

Kui Soome aastal 1995 Euroopa Liitu vastu võeti, allkirjastati seejuures ka Ahvenamaad puudutav protokoll, mis muuhulgas sätestab, et Rooma lepingu tingimused ei kohusta muutma seniseid välismaalastele kehtestatud piiranguid kinnisvara omandamisele ja omamisele või teatud teenuste pakkumisele. Välismaalaste all mõeldi inimesi, kellel puudub Ahvenamaal hembygdsrätt ehk nn "kodupiirkonna õigus".

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Ahvenamaa algne nimi muinaspõhja keeles oli *Ahvaland, mis tähendab "veemaa". Rootsi keeles arenes see esmalt edasi kujule Áland ja lõpuks kujule Åland, mis sõna-sõnalt tähendab "jõemaa" – vaatamata sellele, et jõed ei ole Ahvenamaa geograafia silmapaistvaks tunnuseks. Saare soome- ja eestikeelsetes nimedes Ahvenanmaa ja Ahvenamaa, mis sisaldavad viidet samanimelisele kalale, nähakse saarte vana nime ühe kuju edasi kandumist.[2]

Teise teooria järgi on saarestiku algne nimi soomekeelne Ahvenanmaa, millest tuleneb rootsikeelne nimi Åland.[3]

Saarestiku ametlik nimi on Landskapet Åland ehk Ahvenamaa maakond.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ahvenamaa ajalugu.
Enne 1667. aastat koostatud Rootsi päritolu Ahvenamaa kaart, millel on kujutatud laevateed, sadamad ja kirikud ning kuhu on märgitud ka erinevad piirid

Neoliitikumiaegse kammkeraamika kultuuri liikmed alustasid saarte asustamist umbes 7000 aasta eest: pärast seda kui viimase jääaja mandrijää raskuse poolt alla surutud saared taas merest tõusma hakkasid. Hiljem kohtus saartel juba koha leidnud kultuur seal veel teisegi neoliitikumiaegset kammkeraamikat viljenud kultuuriga.[4]

Kivi- ja pronksiajal leidsid saarte elanikud toitu hülgeid ja linde küttides, kalastades ning taimi korjates. Saartel alustati ka varajase põllumajandusega. Rauaajal suurenesid kontaktid Skandinaaviaga. Viikingiajast on saartel teada üle 380 dokumenteeritud matmispaiga ja kuue linnuse varemed.[4]

13. sajandil ühendati Soome Rootsi impeeriumiga.[4] Septembris 1809 moodustasid Ahvenamaa saared osa territooriumist, mille Rootsi Hamina rahuga Venemaale loovutas. Selle tulemusena sai saartest osa autonoomsest Soome Suurvürstiriigist. Rahulepingu sõlmimise käigus ei õnnestunud Rootsil saavutada tingimust, et saari ei kindlustataks. Antud küsimus ei olnud oluline vaid Rootsi jaoks: Suurbritannia oli mures, et sõjaline kohalolu saartel võib ohustada riigi sõjalisi ja ärilisi huve.

Aastal 1832 alustas Venemaa saarte kindlustamist suure Bomarsundi kindlusega. Osana Krimmi sõjast vallutas brittide ja prantslaste sõjalaevadest ning mereväelastest koosnev ühisvägi kindluse aastal 1854 ning hävitas selle. Krimmi sõja lõpetanud 1856. aasta Pariisi lepinguga demilitariseeriti kogu Ahvenamaa saarestik.

1918. aasta Soome kodusõja ajal sekkusid saarele paigutatud Venemaa vägede ja üle jäätunud mere Soomest tulnud Soome "valgete" ning "punaste" vahelisse konflikti rahu tagamise eesmärgil Rootsi väed. Mõne nädala jooksul asendasid saartel Rootsi väed Saksa väed, kes okupeerisid Ahvenamaa "valge" Soome senati (konservatiivide) palvel.

Ahvenamaa (siniselt) Soome ajalooliste ja kaasaegsete maakondade piiridega kaardil

Pärast 1917. aastat töötasid ahvenamaalased selle nimel, et saared loovutataks Rootsile. Aastal 1919 allkirjastas Soomest lahkulöömise ja Rootsiga ühendamise petitsiooni 96,4% saarte valijaskonnast ja enam kui 95% neist toetas seda.[5] Rootsimeelsed rahvuslikud meeleolud olid saartel tugevnenud eriti seoses Soomes arenenud rootsivastaste suundumuste ja Soome rahvusluse tulemusena, mida toitis heitlus oma autonoomia säilitamise eest ja võitlus venestamise vastu.

Ahvenamaa elanikkonna kartustesse oma tuleviku suhtes Soome osana panustas ka Soome mandriosas aset leidnud rootsikeelse vähemuse ja soomekeelse enamuse konflikt, mis oli Soome poliitikas tähtsal kohal 1840. aastatest alates.

Ent Soome keeldus saarte loovutamisest ja pakkus selle asemel Ahvenamaale autonoomset staatust. Elanikud ei kiitnud pakkumist siiski heaks ja vaidlus saarte üle esitati lahendamiseks Rahvasteliidule. Viimane otsustas, et Soomele peaks jääma suveräänsus Ahvenamaa üle, kuid saarestik tuleks teha autonoomseks territooriumiks. Sellega kohustus Soome tagama Ahvenamaa elanikele nii rootsi keele kui ka oma kultuuri ja kohalike traditsioonide säilitamise õiguse. Samal ajal kehtestas rahvusvaheline leping Ahvenamaa neutraalse staatuse, keelates sõjaliste rajatiste või vägede paigutamise saartele.

Mitme põhjuse koosmõjus on saarte elanike nägemus Ahvenamaa suhetest Soomega muutunud "Soome valduses olevast Rootsi maakonnast" "Soome autonoomseks osaks" olemise suunas. Nendeks põhjusteks on pettumine Rootsi ebapiisavas toetuses Rahvasteliidus otsuse langetamisel ning fakt, et Rootsi ei austanud 1930. aastatel Ahvenamaa demilitariseeritust ja ühine saatus Soomega Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja ajal said Ahvenamaa elanikud merel suhtelist turvalisust nautida, kuna nende kaubalaevastik seilas nii liitlasriikide kui ka Saksamaa heaks. Sellest tulenevalt Ahvenamaa laevu üldiselt ei rünnatud, kuna kumbki osapool ei teadnud, millist kaupa ja kellele veeti.

Soome tähistas Ahvenamaa saarestiku demilitariseerimise 150. aastapäeva suure väärtusega mälestusmündi väljaandmisega: aastal 2006 vermiti 5-eurone põhjala kullast mälestusmünt. Mündi esiküljel on Ahvenamaale iseloomulik mänd ning tagaküljel paadi ahter ja tüür koos roolipinnil istuva 150 rahuaastat sümboliseeriva tuviga.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Ahvenamaa jaguneb 16 omavalitsusüksuseks: 15 vallaks ja üheks linnaks.

  1. Brändö.vaakuna.svg Brändö vald
  2. Eckerö.vaakuna.svg Eckerö vald
  3. Finström.vaakuna.svg Finströmi vald
  4. Föglö.vaakuna.svg Föglö vald
  5. Geta.vaakuna.svg Geta vald
  6. Hammarland.vaakuna.svg Hammarlandi vald
  7. Jomala.vaakuna.svg Jomala vald
  8. Kumlinge.vaakuna.svg Kumlinge vald
  9. Kökar.vaakuna.svg Kökari vald
  10. Lemland.vaakuna.svg Lemlandi vald
  11. Lumparland.vaakuna.svg Lumparlandi vald
  12. Maarianhamina.vaakuna.svg Maarianhamina linn
  13. Saltvik.vaakuna.svg Saltviki vald
  14. Sottunga.vaakuna.svg Sottunga vald
  15. Sund.vaakuna.svg Sundi vald
  16. Vårdö.vaakuna.svg Vårdö vald

Ahvenamaa omavalitsused

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Act on the Autonomy of Åland (1991/1144). finlex.fi.
  2. Virrankoski, Pentti. "Suomen historia. Ensimmäinen osa." SKS. 2001. ISBN 951-746-321-9. p. 59.
  3. Lars Hulden. "Finlandssvenska bebyggelsenamn". Svenska litteratursällskapet i Finland. 2001. ISBN 951-583-071-0.
  4. 4,0 4,1 4,2 Åland, the history.
  5. Åland-Inseln (Finnland), ??. Juni 1919 : Anschluss an Schweden. Direct Democracy.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]