Ahvenamaa rootsi keel

Allikas: Vikipeedia
Mälestuskivi Ahvenamaa autonoomiale. Väiksemalt on kirjas Högt skall det klinga vårt svenska språk ("Valjult peab kõlama see meie rootsi keel").

Ahvenamaa rootsi keel (rootsi keeles åländska) on Ahvenamaal kõneldav rootsi keele murre. Sealsel rootsi keelel on küll sarnasusi nii soomerootsi keele kui ka Upplandi piirkonna ajalooliste murretega, kuid seda peetakse üldiselt rootsi keele idamurde (östsvenska mål ehk rootsi keel, mida kõneldakse Soomes ja mida rääkisid ka eestirootslased) üheks variandiks.

Rootsi keel on Ahvenamaa ainus ametlik keel ja keele staatust kaitseb självstyrelselag: seadus, mis tagab saare seisundi Soome autonoomse osana.[1]

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnaselt soomerootsi keelele puudub ka Ahvenamaa rootsi keeles teatud minimaalpaare eristav tooniaktsent. Kahest aktsendist, milleks on akuut (1. aktsent) ja graavis (2. aktsent), esineb sealses rootsi keeles vaid akuut.[2] Seega hääldatakse nii sõna ˈandɛn ("part") kui ka sõna ˈanˈdɛn ("vaim") kui ˈandɛn.

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Ahvenamaa rootsi keelele on iseloomulikud mõned väljendusviisid. Näiteks topeltgenitiiv väljendis Vemses flicka/pojke är du då? ("Kelle tüdruk/poiss sa oled?"; tänapäeva rootsi keeles Vems flicka/pojke är du då) sisaldab vihjet sellele, et küsija võib küsitava vanemaid tunda: see on Ahvenamaa taolises väikeses kogukonnas ka tõenäoline. Üks Ahvenamaa rootsi keele teisi tunnuseid on sõna inte (mitte) asendamine sõnaga inga (ei, mitte keegi, ükski; rootsi keeles mitmuse vorm): Jag har inga varit där ("Ma ei ole seal olnud").

Üks tunnusjooni, mida Ahvenamaa rootsi keel jagab soomerootsi keelega, on sõnade inte (mitte), skulle (peaks) ja måste (peab) lühendamine vastavalt kui int, sku ja måst.[2]

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Ahvenamaa rootsi keele murdesõnavara koosneb sõnadest, mis on kas iseloomulikud idapoolsele rootsi keelele või mis on Rootsis kõneldavas rootsi keeles kasutusest läinud (kuid siiski mõistetavad). Ajalooliste kontaktide tõttu leiab murdest ka soome, vene ja inglise keele jälgi.[2]

All on toodud valik Ahvenamaa rootsi keeles kasutatavaid murdesõnu ja väljendeid:[2]

Ahvenamaa rootsi keel Tänapäevane rootsi keel Tõlge Märkused
batting n. (trä)regel plank Ametlikus rootsi keeles tähendab batting beebit. Ahvenemaa sõna batting tuleneb tõenäoliselt inglise keelest (batten).
batteri n. (värme)element radiaator Ametlikus rootsi keeles tähendab batteri patareid.
butka n. fängelse vangla Vene keele sõnast будка (vt ka soome keele sõna putka).
byka v. tvätta (kläder) riideid pesema Sõnast byk ehk pesu. Byk on rootsi keeles arhailine sõna (vt soome "pyykki").
bykmaskin n. tvättmaskin pesumasin Vt ülalt.
egnahemshus n. villa (era)maja Rootsi keeles arhailine.
jo hüüds. ja jaa Võimalik variant rootsi keeles; kasutatakse kui jaatavat vastust negatiivsele küsimusele või väitele. Vt ka prantsuse keele si.
julgubbe n. jultomte jõuluvana
jåla v. tramsa, prata strunt lollitama, lora ajama
nojsa v. bråka, tjata, föra oväsen jahmerdama, näägutama, müra tegema Rootsi keeles arhailine. Inglise sõnast noise.
Nåssådå! väljend Lohutav väljend; kasutatakse siis kui midagi ei lähe nii, nagu oodatud.
si v. se vaata Rootsi sõna se hääldus Ahvenamaa rootsi keeles.
Siddu barra! väljend sõna-sõnalt Ser du bara, Ser man på "Vaata vaid"
småkusin n. syssling teise astme nõbu Tegemist võib olla semantilise laensõnaga soome keelest: pikkuserkku ehk "väike nõbu".
stöpsel n. stickpropp pistik Venekeelsest sõnast штепсель, mis omakorda tuleneb saksakeelsest sõnast Stöpsel ("kork").
tövla v. vara klumpig, fumlig kohmakas, käpardlik olema
vilig omaduss. riktigt bra väga hea, suurepärane
ämbar n. hink ämber Rootsi keeles arhailine. Alamsaksa keelest laenatud sõna, mis pärineb ladinakeelsest sõnast amphora.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andersson, Sven. "Notlage, notlösare och notgår: ordens betydelse i åländska folkmål". Osa sarjast "Skrifter utgivna av Historiska samfundet i Åbo". 1954. pp. 18–30.
  • Ramsdahl, Carl. "Ryska lånord i åländskan". 1976.
  • Sundberg, Eva. "Dialekten i Ålands nordöstra skärgård". Mariehamn, 1993.
  • Svenblad, Ralf. "Med åländska ord". Mariehamn, 1996.
  • Willandt, August. "Åländskt bygdemål". 1919.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]