Kökari vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kökari vald

soome Kökari / Köökari
rootsi Kökar kommun

Kökar.vaakuna.svg

Pindala: 63,55 km²
Elanikke: 236 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,7 in/km²

Helifaili info Kökar  on vald Soomes Ahvenamaal, Ahvenamaa kõige lõunapoolsem vald. Vald hõlmab Kökari saared. Geograafilised koordinaadid on 59°56′ N, 20°53′ E. Vallas räägitakse rootsi keelt.

Valla pindala on 64,16 km², maapindala 63,77 km², siseveekogude pindala. Lisandub 2101,11 km² mereterritooriumi, koos millega on valla pindala 2165,05 km².

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Valla nimi esineb esmakordselt taani käsikirjas, mis kirjeldab mereteed Taanist Eestisse. Arvatavasti sealne frantsisklaste klooster siis juba tegutses. Nimi kirjutati Thiyckækarl, mis võis viidata saareasukate paksusele.

Soomekeelne nimi on Köökari.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgeim tipp on Tellmossberget (36 m).

Vald koosneb paljudest saartest. Hamnö saar on künklik, omapärase loodusega, umbes kilomeetri pikkune.

Saartel on rikkalik floora ja fauna, mis on saareti pisut erinev. Kökari vallas on Soome ainuke jugapuu looduslik kasvuala.

Idöl, Långskäril ja Sandskäril on looduskaitsealad. Kökari edelaosas on hükgekaitseala Karlbybådarna, kus 2006 loendati umbes 2000 hüljest.

Haldusajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asutati 1908 Föglö valla osale.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv oli 31. jaanuaril 2007 297 (161 meest ja 136 naist)[2]. Rahvastiku tihedus on 4,7 in/km².

95% elanikest on rootsikeelsed.

Külad on Finnö, Hellsö, Karlby, Kyrkogårdsö, Söderby, Österbygge ja Överboda.

Aastal 2004 oli Kökaril 213 suvilat.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald kuulub Ahvenamaa saarestiku piirkonda.

Kökarile saab Ålandstrafikeni parvlaevaga, mis sõidab Galtbyst Korposse või Långnäsist Lumparlandi. Kökar on suurest liiklusest kõrval. Sadam on Hamnö lõunaosas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kökari saared hakkasid merest välja kerkima umbes 2000 eKr kiviaja lõpus. Teoreetiliselt võisid saart külastada juba kiviaja kütid.

Tuhat aastat eKr oli Kökaril hülgeküttide asula.

Keskajal asetses Kökar Rootsi ning Soome ja Baltimaade vahelisel mereteel (Kökar jäi Föglö ja Aspösundi vahele). Hamnö saar (Kökarfjärden) oli tähtis sadamakoht skääristiku ja avamere piiril, üks paremaid sadamakohti kogu skääristikus (sügavus üle 100 m). Tal oli kaitstud asend. See oli laevadele joogiveevarude täiendamise koht.

Lähedal oli tursapüügikoht ning Hamnö saarel oli frantsisklaste klooster, mis rajati sadama juurde. Kloostri mungad olid osavad mitmel alal, sealhulgas meditsiinis. Nii sai Hamnöst skääristiku tähtis keskus. Hamnö õitseng oli 15. sajandil.

Pärast keskaja lõppu kaotas Hamnöt läbiv meretee tähtsuse. Tee hakkas kulgeme Kökari idaosa kaudu. Pärast reformatsiooni oli Hamnöl lihtne kabelkirik kapellaanimajaga.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Frantsiskaani munga haud Kökari kiriku seina ääres

Kökari Püha Anna kirik Hamnö saare põhjaosas on ehitatud 1784 frantsisklaste kloostrikiriku ning 17. sajandil ehitatud puukiriku kohale. Kiriku kõrval on kloostrikelder, kus on muuseum, mis tutvustab kohalikke arheoloogilisi leide. Samuti on seal Franciscuse kabel. Samuti on seal meremeestekabeli ja sadamarajatiste jäänused.

Otterböte on noorema pronksiaja hülgeküttide asula, mis rajati umbes 1150–1050 eKr. See avastati 1918 (algul arvati et tegu on noorema rauaaja kalmetega). Ta asub Hamnöl Otterbötes Tellmossbergeti kõrval Otterbötebergeti nõlval Karlby ja Överboda vahel. Sealt on leitud palju potikilde ja ebaharilikult palju loomaluid. Asulaleid koosneb üheksast onniasemest, lõkkekolletest, kaevust ja neljast jäätmehunnikust. Onnid olid tõenäoliselt jurtade sarnased. Potikillud on pärit suurtest anumatest. Enamik luid pärineb hüljestelt. Tegu on ühe tuntuma noorema pronksiaja asulaga Läänemere maade põhjaosas. Osalised arheoloogilised väljakaevamised toimusid 1946 ja 1950. Potikilde leiti 250 kg, kiviesemeid 19 kg ja loomaluid 10 kg. Tulemused avaldati lühidalt 1954, misjärel leiud paigutati mitmesse muuseumi. Põhjalikumaid andmeid esitab esmakordselt Kenneth Gustavssoni doktoritöö "Otterböte. New Light on a Bronze Age Site in the Baltic". Selgus, et saviesemed on pärit Lausitzi kultuurist. Lausitzi kultuuri aladelt pidi tuldama hilissügisel, talvitutama, peetama veebruaris-märtsis hülgejahti ning seejärel tagasi pöördutama.

Källskär on väike saar ja tuntud vaatamisväärsus Kökari valla lõunaosas. Seal on omapärased jääaegsed moodustised, palju maju ja aed.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]