Soome kaitsevägi
Soome kaitsevägi | |
---|---|
![]() Soome kaitseväe vapp | |
Asutatud | 1918 |
Riik |
![]() |
Haru |
![]() ![]() ![]() |
Ülesanne | Soome territoriaalse terviklikkuse kaitse |
Suurus |
36 479 870 000 reservväelast[1] |
Lahingud |
Soome kodusõda Talvesõda Jätkusõda Lapi sõda |
Ülemad | |
Ülemjuhataja Kaitseminister Kindral |
Sauli Niinistö Antti Kaikkonen Timo Kivinen |
Märkimisväärsed ülemad | Gustaf Mannerheim |
Soome kaitsevägi (sm Suomen puolustusvoimat, rts Finlands försvarsmakt) on Soome sõjavägi ja põhiline riigikaitsestruktuur.
Soome kaitseväe eelarve on umbes 3,2 miljardit eurot ja see moodustab SKP-st 1,0-1,3 protsenti.
Kaitsepoliitika[muuda | muuda lähteteksti]
Soome on ainus NATO-sse mittekuuluv Euroopa Liidu liikmesriik, mis omab piiri Venemaaga. Välismissioonid on populaarsed ja sõdurid teenivad ÜRO, NATO ja EL-i missioonidel üle kogu maailma. Rahva kaitsetahe kõigub 80% juures ja on Euroopa Liidu kõrgemaid.
Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Soome kaitsevägi koosneb palgalistest, ajateenijatest ja reservväelastest. Kokku 34 500 meest: 27 300 maaväes, 3000 õhuväes ja 4400 mereväes). Soomes on meessoost isikutele üldine ajateenistuskohustus, naistele vabatahtlik. Ajateenistus kestab sõltuvalt ametikohast 6, 9 või 12 kuud.