Acapulco

Acapulco
	[ akap'ulko ]
hispaania	Acapulco de Juárez
	Acapulco vapp
	Pindala: 1881 km²
	Elanikke: 616 394 (2005)
	Koordinaadid: 16° 52′ N, 99° 53′ W

Acapulco [akap'ulko] (hispaaniakeelne ametlik nimi Acapulco de Juárez) on linn Mehhiko edelaosas Guerrero osariigis Acapulco vallas. See asub Méxicost 300 km lõunaedela pool ja osariigi pealinnast Chilpancingost 133 km kaugusel.

Acapulco linn asub sügava poolringikujulise Acapulco lahe ääres kitsal (alla 2 km) madalal maaribal lahe ning seda ümbritsevate järskude mägede vahel, olles mere ja mägedega peaaegu sisse piiratud.

Vald piirneb põhjas Chilpacingo ja Juan R. Escudero vallaga, lõunas Vaikse ookeaniga, idas San Marcose vallaga ja läänes Coyuca de Beníteze vallaga.

Linna geograafilised koordinaadid on 16° 51' N, 99° 54' W. Vald asub vahemikus 16° 41'...17° 13' N, 99° 32'...99° 58' E.

Valla pindala on 1882,60 km². See moodustab 2,95% Guerrero osariigi pindalast.

Nimi

Linna nimi tuleb nahua sõnadest sacatl 'pilliroog', poloa 'lõhkuma' või 'lohistama' ja co 'koht' ning tähendab 'koht, kus pilliroogu lõhuti'. Teise versiooni järgi tähendab see tiheda pilliroo tasandikku. Teised versioonid on 'pilliroo koht', 'koht, kus kasvab kõrge pilliroog', 'koht, kus lõhutakse (pannakse maha) relvad'.

1523. aastal pani Francisco Chico rannale nimeks Santa Lucía, sest sinna jõuti püha Lucia mälestuspäeval.

Ametlikku nime Acapulco de Juárez kasutatakse harva. Selle nime sai linn 27. juunil 1873 president Benito Juáreze mälestuseks. 1855. aastal oli Juárez pärast eksiilist New Orleansist naasmist liitunud Acapulcos Antonio López de Santa Anna pooldajate vastu võitlevate Juan Álvareze vägedega.

Sümbolid

Vapp

Linna vapp kujutab kahte kätt, mis lõhuvad pilliroogu. Pilliroo lehed on õrnrohelised, roheliste pungadega. Üks käsi on tume, teine hele. Vapikilp on ovaalne, valge tausta ja tumesinise äärisega.

Loodus

Reljeef

Valla kõrgus ulatub merepinnast 1699 meetrini. Kõige kõrgemal on mäetipud Potrero, San Nicolás ja Alto Camarón.

40% valla alast on ebatasane, 40% pooltasane ja 20% tasane.

Rand ja ankrupaik

Randa ümbritsevad kaljud, mille all on Mehhiko Vaikse ookeani ranniku parim sadamakoht, mis on ühtlasi üks paremaid looduslikke ankrupaiku maailmas.^[viide?]

Maastik

Linna ümbruse maastikku peetakse kauniks. Mäed ja laht pakuvad kauneid vaateid, eriti päikeseloojangu ajal. Liivarandade kogupikkus on 16 km.

Veestik

Vallas on Papagayo jõgi, Xaltianguisi oja, Potrerillo oja, la Provincia oja ja Moyoapa oja. Seal asuvad la Concepcióni kuumaveeallikas ja Aguas Calientese kuumaveeallikas. Vallas on Tres Palose laguun ja Coyuca laguun.

Kliima

Kliima on troopiline. Maist novembrini on kliima kuum ja niiske, detsembrist aprillini soe ja meeldiv. Õhutemperatuur on aasta läbi 27 °C.

Mägedesse on rajatud läbikäik Abra de San Nicolás, mis tekitab jahutavaid briise.

Rahvastik

Elanike arv

Elanike arv on 643 800 (2004. aasta 1. jaanuari seisuga).

Elanike arvu dünaamika

1990: 592 187
2003: 638 000

20. sajandil on linn palju kasvanud.

Majandus

Turism

Acapulco on populaarne suvituslinn, mida hüütakse ka Mehhiko Rivieraks. Aastas käib seal üle 300 000 suvitaja. Acapulcos on luksushotellide ja suurepärased supelrannad. Linna omapäraks on süvamerekalapüük. Üks atraktsioon turistidele on kaljudelt vette hüppavad sukeldujad La Quebradas (alates 1934). Teatud kellaaegadel hüpatakse 40 m kõrguselt Vaikse ookeani mässavatesse lainetesse.

1955. aastal asutati välismaalastele suvekool, kus saab õppida Mehhiko kunsti ajalugu ja Mehhiko arheoloogiat.

1920. aastatel sai Acapulcost eurooplaste seas populaarne turismipaik. Mehhiko president Miguel Alemán Valdés tegi palju Acapulco kaasajastamiseks ja arendamiseks. Ta jätkas seda tegevust Mehhiko Rahvusliku Turismikomisjoni juhina. Pärast linna infrastruktuuri, sealhulgas hotellide väljaehitamist sai Acapulcost ülemaailmne suvituslinn, kus käisid näiteks Hollywoodi rikkad ja kuulsad asukad. 1960. ja 1970. aastatel rajati rohkem majutuspaiku tavalistele inimestele. Maantee valmimine 1990. aastatel on toonud Acapulcosse aina rohkem turiste Mehhikost endast.

Acapulco on olnud Mehhiko põhiline suvituslinn ja turismikeskus, kuid sellega võistlevad nüüd Cancún ja teised kohad. Acapulco populaarsus mehhiklaste seas siiski kasvab.

Tööstus

Acapulco tööstus piirdub kootud sombreerode, merikarpidest esemete, maiustuste ja muude turistidele mõeldud kaupade tootmisega.

Eksport

Peale sisemaalt toodud kaupade, mida veetakse välja sadama kaudu, eksporditakse Acapulcost loomanahku, puitu ja puuvilja. Ümbritsevast Tabarese piirkonnast eksporditakse puuvilla, tubakat, kakaod, suhkruroogu, maisi, ube ja kohviube.

Transport

Sadam

Acapulco on sadamalinn. Sadam on tähtis kohvi ja suhkru ning muude sisemaal toodetud Mehhiko kaupade eksportimise sadam. See on ka peatuspaik Panama ja San Francisco vahelistele laevaliinidele.

Lennuühendus

Lennuliiklus on tihe. Linna teenindab Juan Álvareze rahvusvaheline lennujaam.

Maaühendus

Kõrgete mägede tõttu on ligipääs Acapulcole sisemaalt olnud raske.

Raudteeühendus puudub. 20. sajandi alguseks oli linn valitud kahe raudteeliini lõppjaamaks, mis mõlemad pidid lõppema Vaikse ookeani sadamalinnas. Need olid Ookeanidevaheline raudtee ja Mehhiko Keskraudtee.

1990. aastatel rajati 2 km pikkune tunnel, mis jõuab välja veepiirini. Acapulco on ühenduses México–Cuernavaca maanteega (Autopista del Sol).

Ajalugu

Koht on teekäijatele tuntud juba vähemalt tuhat aastat.

Vanimad arheoloogilised leiud (käsikivid ja savinõud) pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Sinna asusid elama nahuad.

Esimesed asulad rajasid 13. sajandil eKr mitmed olmeegi hõimud. Nad rajasid Tambuco (Playa Larga ja Cerro de la Aguada vahel) ja Icacose (El Guitarróni mäe, Punta Bruja ja El Farallóni vahel).

Palju hilisemast ajast (Kristuse sünni paiku) pärinevad vormikad naisekujukesed. On ka oletatud, et tegemist on Polüneesia või Aasia mõjuga.

Teised leiud sarnanevad Mehhiko sisemaalt leituga.

7. sajandil pKr jõudis Cuernavaca ja Chilpancingo kaudu Acapulcosse Teotihuacáni mõju, Tehuantepeci kaudu maajade mõju ning La Montaña ja Costa Chica kaudu misteekide mõju.

Playa Hornosest, Pie de la Cuestast ja Tambucost on leitud maaja päritolu keraamikat ja kivikujukesi.

11. sajandil asus Acapulcosse veel nahuasid Aztlánist ja Põhja-Mehhikost.

Kuigi Acapulco oli mõjutatud taraskode, misteekide, sapoteekide ja asteekide kultuurist, maksid vahel neile andamit ja kauplesid nende kaupmeestega, kes Acapulcos käisid, ei olnud ta kunagi nende otsese võimu all, vaid jäi peaaegu kuni hispaanlaste vallutuseni kohalike pealike võimu alla. Alates 1486. aastast Ahuizotli valitsemise ajal oli Acapulco asteekide riigi osa, mis kuulus Tepecuacuilco andamiprovintsi.

Pärast Tenochtitlani ja asteekide vallutamist saatis Hernán Cortés 1521 lõuna poole ekspeditsioone, mis pidid ehitama laevu, et leida kullasooni ja laevatee Hiinasse. Esimene ekspeditsioon Acapulcosse purjetas välja praeguse Lázaro Cárdenase linna lähedal asunud Zacatulast 400 km Acapulcost loodes. 13. detsembril 1523 jõuti Francisco Chico juhtimisel kohale ning rannale pandi nimeks Santa Lucía, sest sinna jõuti püha Lucia mälestuspäeval.

Aastal 1524 põliselanikud alistusid. Cortés lubas piirkonda asuda kapten Saavedra Cerónil.

Acapulco ranna avastajaks on peetud ka kapten Santiago Guevarat, kes jõudis sinna 13. detsembril 1526 väikese rannauurimislaevaga El Tepache Santiago.

Aastal 1525 rajati praeguse Acapulco valla territooriumile Cacahuatepeci piirkonna esimene encomienda.

Kuningliku dekreediga 25. aprillist 1528 läks Acapulco ja selle ümbrus ("kus hakatakse ehitama lõunalaevu") Hispaania krooni otsealluvusse. Acapulco väga soodsa asendi tõttu tõi Cortés oma meresõidukeskuse Zacatulast üle Acapulcosse. Acapulcost lähtusid avastusretked Peruusse, California lahele ja Aasiasse. Aastal 1531 rajati Cortési käsul Acapulcot ja Méxicot ühendav tee. Ükski ekspeditsioon ei tulnud üle Vaikse ookeani Acapulcosse tagasi, kuni augustiinlasest preester Andrés de Urdaneta avastas ookeani põhjaosa passaadid, mis tõid tema laeva koos Hiina aaretega 1565 Acapulcosse.

Aastal 1531 väljusid mõned hispaanlased eesotsas Juan Rodríguez de Villafuertega Costa Chicalt, et asutada praeguse Acapulco valla territooriumile Villafuerte asula. Nende eesmärk oli põliselanikud alistada ja sundida neid andamit maksma. Need aga ühinesid Cuautepeci piirkonnas alanud ülestõusuga. Cortés saatis Vasco Porcayo nendega läbi rääkima ja mõningaid järeleandmisi tehes rahu sõlmima.

Acapulco provints jäi Rodríguez de Villafuerte encomienda'ks. Ta sai andamiks kakaod, puuvilla, maisi ja muud. Sellesse provintsi kuulusid järgmised asulad: Acapulco, Acamiutla, Acaúlnanguala, Tepexuchil, Texcatlán, Citlala, Yacapul, Zalzapotla, Xaltianguisco, Coyuca de Benitez ja Wexcaltepec.

Acapulcos hakkas resideerima Alcalde mayor, kes oli ühtlasi Lõunamere asjade leitnant (Teniente) ning vastutas Hispaania vägede eest, mis pidid valvama rannavööndit ning eskortima kaupade vedu Acapulco sadamast Méxicosse.

Aastal 1550 asustati Acapulcosse 30 hispaanlaste perekonda Méxicost eesotsas Fernando Santa Annaga, et hispaanlased asustaksid kogu Acapulco ranna.

Acapulcost Manila ja muude Idamaade vahet käima iga-aastane kaubalaev Manila galioon (Nao de China, Galeón de Manila). Pärast selle saabumist algas Acapulco aastalaat, millel kaubeldi siidi, portselani, elevandiluu ja lakitud väärisesemetega. Seoses sellega sai Acapulco 1599 linnaks. See ühendus kestis Mehhiko iseseisvuse aegadeni. Selle tõttu jäid Filipiinid kuni 1844. aasta lõpuni ida poole rahvusvahelist kuupäevaraja.

Acapulcosse toodavad aarded hakkasid ligi tõmbama ka mereröövleid. Aastal 1579 ründas Manila galiooni Francis Drake, kuid tal ei õnnestunud laeva hõivata. Aastal 1587 vallutas Thomas Cavendish San Lucase neeme lähedal laeva Santa Anna. Ainuüksi sularaha saadi 1,2 miljonit kuldpeesot. See viis hinnad Londoni kulla- ja hõbedabörsil (London bullion market) järsult alla. Galiooni vastu tundis huvi ka mereröövel Henry Morgan.

Aastal 1615 tungis Acapulcosse Hollandi sõjalaevastik. Pärast seda taastasid hispaanlased oma fordi. Aastal 1617 sai fort nimeks San Diego fort (Fuerte de San Diego). Fort ehitati 1616, hävis 1776 maavärinas ning taastati 1778–1784.

Aastal 1803 maabus Acapulco sadamas Alexander von Humboldt, kes määras Acapulco geograafilise asendi ning alustas sealt oma uurimisretke Mehhikos.

Mehhiko Iseseisvussõja ajal lõi 4. jaanuaril 1811 José María Morelos praeguse Acapulco valla territooriumil Tres Paloses kuninga vägesid, mida juhtis Francisco París.

Ülestõusnud piirasid aprillis 1813 linna sisse ja vallutasid selle. Hispaanlased varjusid San Diego forti ning osutasid vastupanu sama aasta augustini, mil José María Morelos ja Pedro Antonio Vélez kirjutasid alla allaandmisdokumendile. See oli ülestõusnute üks tähtsamaid võite.

Aastal 1821 saavutati iseseisvus ja seejärel rajati monarhia. Agustín de Iturbide lõi Lõuna kaptenkonna (Capitanía del Sur) kuhu ta nimetas kindralkapteniks Vicente Guerrero Saldaña. Aastal 1824 rajati esimene föderaalne vabariik. Acapulco jäi México osariigi jurisdiktsiooni alla.

Pärast Iseseisvussõda Manila galiooni sõidud lakkasid ning linn jäi sajaks aastaks unarusse. Lõpuks sai Acapulcost vahesadam Panama ja San Francisco vahelistele aurikuliinidele. Panama kullapalaviku tõttu sai Acapulco jälle tähtsaks sadamaks.

Aastast 1850 kuulub Acapulco vallana Guerrero osariigi (rajati 24. oktoobril 1849) koosseisu. Acapulcost sai Tabarese maakonna keskus.

Juulis ja augustis 1909 tabasid Acapulcot laastavad maavärinad.

Aastal 1911 vallutasid linna revolutsionäärid.

1968. aastal peeti Acapulcos México olümpiamängude purjeregatt.

Kultuur

Muuseumid

San Diego fordis (Fuerte de San Diego) on piirkondlik muuseum.

Tuntud acapulcolasi

Välislingid

Acapulco – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis