Rahe: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud is:Haglél |
|||
| 76. rida: | 76. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited|3|allikad= |
{{viited|3|allikad= |
||
<ref name=" |
<ref name="gloss">AMS, 2009. [http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?id=hail1 Hail]. ''Glossary of Meteorology''. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
<ref name="gloss">AMS, 2009. [http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?id=hail1 Hail]. ''Glossary of Meteorology''. <small>Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</small></ref> |
|||
<ref name="Aruksaar jt 1964">Aruksaar, H., Liidemaa, H., Martin, I., Mürk, H., Nei, I., Põiklik, K., 1964. Üld- ja agrometeoroloogia. Eesti Raamat, Tallinn, lk 158.</ref> |
<ref name="Aruksaar jt 1964">Aruksaar, H., Liidemaa, H., Martin, I., Mürk, H., Nei, I., Põiklik, K., 1964. Üld- ja agrometeoroloogia. Eesti Raamat, Tallinn, lk 158.</ref> |
||
<ref name=" |
<ref name="Brimlow">Brimelow, J. C., Reuter, G. W., Poolman, E. R., 2002. Modeling Maximum Hail Size in Alberta Thunderstorms. ''Weather and Forecasting'', 17: 1048–1062 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
<ref name="Brimlow">Brimelow, J. C., Reuter, G. W., Poolman, E. R., 2002. Modeling Maximum Hail Size in Alberta Thunderstorms. ''Weather and Forecasting'', 17: 1048–1062 <small>(ingl).</small></ref> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name=" |
<ref name="Airbus">Airbus, 2008. [http://www.skybrary.aero/bookshelf/books/163.pdf Airbus Adverse Weather Briefing Note - Optimum Use of Weather Radar]. SKYbrary. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
<ref name="Adjusting Today">Davidson, S. [http://www.adjustersinternational.com/AdjustingToday/ATfullinfo.cfm?start=16&page_no=16&pdfID=16 Hail Damage to Roofs]. Adjusting Today <small>Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</small></ref> |
|||
<ref name=" |
<ref name="Jewell, Brimelow 2004">Jewell, R., Brimelow, J., 2004. [http://www.spc.noaa.gov/publications/jewell/hailslsc.pdf Evaluation of an Alberta hail growth model using severe hail proximity soundings in the United States]. ''Preprints, 22d Conf. on Severe Local Storms'', Hyannis, MA, AMS, CD-ROM, P9.5 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name="Geoscience Australia">Geoscience Australia, 2007. [http://www.ga.gov.au/hazards/severe-weather/severe-weather-basics/where.html Where does severe weather occur?]. Commonwealth of Australia. <small>Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</small></ref> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name="Field et al. 2010">Field, P.R., Hand, W., Cappelluti, G., McMillan, A., Foreman, A., Stubbs, D., Willows, M., 2010. [http://www.easa.europa.eu/safety-and-research/research-projects/docs/large-aeroplanes/EASA.2008_5.pdf Hail Threat Standardisation]. European Aviation Safety Agency. <small>Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</small></ref> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name="Jewell, Brimelow 2004">Jewell, R., Brimelow, J., 2004. [http://www.spc.noaa.gov/publications/jewell/hailslsc.pdf Evaluation of an Alberta hail growth model using severe hail proximity soundings in the United States]. ''Preprints, 22d Conf. on Severe Local Storms'', Hyannis, MA, AMS, CD-ROM, P9.5 <small>(ingl).</small></ref> |
|||
<ref name="Kask 1981">Kask, I., 1981. Rahe. ''Eesti Loodus'', 9: 581–585.</ref> |
<ref name="Kask 1981">Kask, I., 1981. Rahe. ''Eesti Loodus'', 9: 581–585.</ref> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name="Nolanhail">Doesken, N. J., 1994. [http://www.cocorahs.org/media/docs/hail_1994.pdf Hail, Hail, Hail! The Summertime Hazard of Eastern Colorado]. ''Colorado Climate'', 17 (ingl).</ref> |
|||
| ⚫ | |||
<ref name="ncarhail">Munoz, R., 2000. [http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Fact Sheet on Hail]. UCAR. |
<ref name="ncarhail">Munoz, R., 2000. [http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Fact Sheet on Hail]. UCAR. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
||
<ref name="Bauer-Messmer, Waldvogel 1997">Bauer-Messmer, B., Waldvogel, A., 1997. Satellite data based detection and prediction of hail. ''Atmospheric Research'', 217–231 (ingl).</ref> |
|||
| ⚫ | |||
<ref name=" |
<ref name="Geoscience Australia">Geoscience Australia, 2007. [http://www.ga.gov.au/hazards/severe-weather/severe-weather-basics/where.html Where does severe weather occur?]. Commonwealth of Australia. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
||
<ref name="Coppola 2007">Coppola, D. P., 2007. [http://books.google.com/books?id=s6oxEraqWWwC&pg=RA62 Introduction to international disaster management]. Butterworth-Heinemann, 62 (ingl).</ref> |
|||
| ⚫ | |||
<ref name=" |
<ref name="USA ilmateenistus">National Weather Service, 2010. [http://www.srh.noaa.gov/bmx/?n=oneinchhail NEW 1 Inch Hail Criteria]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> |
||
<ref name=" |
<ref name="Adjusting Today">Davidson, S. [http://www.adjustersinternational.com/AdjustingToday/ATfullinfo.cfm?start=16&page_no=16&pdfID=16 Hail Damage to Roofs]. Adjusting Today Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
||
<ref name=" |
<ref name="NOAA">National Weather Service, 2010. [http://www.erh.noaa.gov/cae/svrwx/hail.htm Hail...]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
<ref name="ncar">National Center for Atmospheric Research, 2010. [http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Hail]. UCAR. |
<ref name="ncar">National Center for Atmospheric Research, 2010. [http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Hail]. UCAR. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
<ref name=" |
<ref name="FAA">Federal Aviation Administration, 2009. [http://www.aviationweather.ws/063_Hazards.php Hazards]. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
<ref name="coloradodaily">Rubino, J., 2010. [http://www.coloradodaily.com/rant-rave/ci_15630529#axzz1NnYBPl6D Boulder County cleans up Nederland-area roadways after foot-deep hailstorm]. Colorado Daily, 29. juuli 2010. <small>Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</small></ref> |
|||
<ref name=" |
<ref name="Field et al. 2010">Field, P.R., Hand, W., Cappelluti, G., McMillan, A., Foreman, A., Stubbs, D., Willows, M., 2010. [http://www.easa.europa.eu/safety-and-research/research-projects/docs/large-aeroplanes/EASA.2008_5.pdf Hail Threat Standardisation]. European Aviation Safety Agency. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
||
<ref name="Zimmerli 2005">Zimmerli, P., 2005. [http://media.swissre.com/documents/hailstorms_in_europe_de.pdf Hagelstürme in Europa]. Swiss Re. |
<ref name="Zimmerli 2005">Zimmerli, P., 2005. [http://media.swissre.com/documents/hailstorms_in_europe_de.pdf Hagelstürme in Europa]. Swiss Re. Vaadatud 26.10.2011 (sks).</ref> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name="spc.noaa.gov">Storm Prediction Center, 2009. [http://www.spc.noaa.gov/misc/tables/hailsize.htm Converting Traditional Hail Size Descriptions]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name="NSSL 2006b">National Severe Storms Laboratory, 2006. [http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_climatology.html Hail Climatology]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
|||
| ⚫ | |||
<ref name="Record">National Weather Service, 2010. [http://www.crh.noaa.gov/crh/pdf/073010RecordHailVivianSD.pdf Hailstone record press release]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
|||
<ref name="Eesti riskid">Tammets, T. (koostaja), 2008. Eesti ilma riskid. EMHI, Tallinn, 30–32.</ref> |
<ref name="Eesti riskid">Tammets, T. (koostaja), 2008. Eesti ilma riskid. EMHI, Tallinn, 30–32.</ref> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
<ref name="Peters 2003">Peters, A. J., 2003. [http://www-roc.inria.fr/clime/lynx/peters-factsheet.pdf Crop Hail Damage Assessment]. Institut National De Recherche En Informatique Et En Automatique. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
|||
| ⚫ | |||
<ref name=" |
<ref name="coloradodaily">Rubino, J., 2010. [http://www.coloradodaily.com/rant-rave/ci_15630529#axzz1NnYBPl6D Boulder County cleans up Nederland-area roadways after foot-deep hailstorm]. Colorado Daily, 29. juuli 2010. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
}} |
}} |
||
| 122. rida: | 122. rida: | ||
{{Link GA|en}} |
{{Link GA|en}} |
||
[[ar:برد (هطول)]] |
[[ar:برد (هطول)]] |
||
[[an:Piedra (meteorolochía)]] |
[[an:Piedra (meteorolochía)]] |
||
Redaktsioon: 7. august 2012, kell 21:39
Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest).[1] Rahe tekkeks on äikesepilves tarvis tugevaid tõusvaid õhuvoole ja külmumist tavalisest madalamal kõrgusel. Kõige sagedamini esineb rahet kesklaiustel mandrite sisealadel. Troopikas esineb rahet harvemini, peamiselt kõrgematel aladel.
Rahepilvede teket on võimalik ennustada, kasutades ilmasatelliitide ja -radarite pilte. Langedes raheterad üldiselt kasvavad sulamise, õhuhõõrdumise, tuule ja muude keerukate tegurite koosmõjul ning nende kiirus suureneb. Vihma ja teiste raheteradega põrkumine teistpidi aeglustab rahetera langemist. Kui raheterad kasvavad ohtlikult suureks ning võivad ehitisi ja eriti põllukultuure kahjustada, edastatakse ilmahoiatusi.
Määratlus
Rahetera läbimõõt on viis millimeetrit või rohkem.[1] Erinevalt jääkruupidest on raheterad kihilised ning võivad olla ebakorrapärased ja kokku kasvada. Rahetera koosneb läbipaistvast jääst või vahelduvatest vähemalt ühe millimeetri paksustest läbipaistva ja poolläbipaistva jää kihtidest, mis kogunevad, kui rahetera tugevate tõusvate õhuvoolude mõjul pilves ringleb, kuni kord küllalt raskena maapinnale kukub. Kahju tekitavate raheterade suuruseks on Ühendriikides mõõdetud keskmiselt 2,5–4,4 sentimeetrit.[2]
Kahest sentimeetrist suuremaid raheteri peetakse harilikult ohtlikuks. Näiteks Kanada meteoroloogiateenistus edastab tugeva äikesetormi hoiatuse, kui raheterad on ennustatavalt kahesentimeetrised või suuremad.[3] Ameerika Ühendriikide riiklik ilmateenistus edastab alates 2010. aastast samalaadse hoiatuse, kui rahetera läbimõõt ületab üht tolli (2,54 cm), varem oli nende jaoks kriitiline piir kolmveerand tolli.[4] Teistel maadel on erinevad kriteeriumid sõltuvalt kohalikest eripäradest, näiteks viinamarjakasvatuspiirkondades võivad kahju tekitada ka väiksemad raheterad. Nagu Kanadaski, koostatakse Eestis ilmahoiatus, kui raheterad on kahesentimeetrised või suuremad.[5]
Teke
Rahe tekib pilvedes tugevate äikesetormide korral; eriti vertikaalselt ulatuslikes pilvedes, millest valdav osa on allpool külmumistemperatuuri ning kus on tugevad tõusvad õhuvoolud, suur vedela vee sisaldus ja suured veepiisad.[1] Ühes rahega võib esineda ka trombe, mille jaoks on samuti tarvis tugevaid tõusvaid õhuvoole.[6] Tõusvate õhuvoolude ja allajahtunud veepiiskadega seostatakse raheteket alates 19. sajandi keskpaigast.[7]
Rahetera kihilisus
Nagu teiste rünksajupilve sademete puhul, on rahe moodustumiseks vajalik veepiiskade olemasolu. Kui veepiisad tõusevad ja temperatuur langeb alla 0 °C, tekib allajahtunud vesi, mis külmub kokkupuutel kondensatsioonituumadega. Suure rahetera läbilõikel on näha sibulalaadne struktuur. Seega koosneb rahetera paksematest poolläbipaistvatest kihtidest, mis vahelduvad õhemate läbipaistmatute valgete kihtidega. Üksteisele järgnevate kihtide moodustumine on tingitud pilves üles-alla liikumisest.
Tormi tugevad tõusvad õhuvoolud, milles on ülespoole puhuva tuule kiirus kuni 180 km/h,[8] tõstavad moodustuvaid raheteri üles. Rahetera kasvukiiruse muutumine sõltub niiskuse muutlikkusest ja ettejäävatest allajahtunud veepiiskadest. Tõustes läbivad raheterad erineva niiskussisalduse ja allajahtunud veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihte. Rahetera kasv sõltub ka liituvate veepiiskade suurusest. Kui rahetera satub suure veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihti, liituvad viimased temaga ja moodustub poolläbipaistev kiht.[9] Kui rahetera satub pilvekihti, mis sisaldab peamiselt veeauru, sublimeerub ta pinnale kristallidest jääkiht, mis on läbipaistmatu, sest kristallide vahele jääb õhk.[10]
Lisaks sõltub rahetera kiirus tema asukohast pilve tõusvas õhuvoolus ja tema massist. Sellega on määratud rahetera kihtide paksuse varieeruvus. Allajahtunud veepiisa raheteraga liitumise tõenäosus sõltub nende suhtelisest kiirusest. Üldiselt moodustuvad suuremad raheterad seetõttu tugevamast tõusvast õhuvoolust mõnevõrra eemal, kus nad saavad kauem kasvada.[9] Rahetera kasvades vabaneb latentne soojus, mis hoiab selle välisosa vedelas olekus. Nii on rahetera väliskiht kleepuv ja kokkupõrkel võivad temaga liituda väiksemad raheterad, misjärel moodustub suurem ebakorrapärase kujuga kogum.[11]
Rahetera tõuseb pilves seni, kuni on kasvanud nii suureks, et tõusvad õhuvoolud ei jaksa teda enam kanda.[12] Keerulisema tsirkulatsiooniga võib tegu olla siis, kui pärast ühest tõusvast õhuvoolust väljakukkumist haarab rahetera kaasa teine tugevam tõusev õhuvool. Viimane on aga erandjuht.[9]
Soodustavad tegurid
Kõige tavalisem on rahe kesklaiustel mandrite siseosades, sest rahe teke on märksa tõenäolisem, kui külmumistemperatuurist külmem õhukiht on 3400 meetrist madalamal.[13] Kuiva õhu liikumine tugevasse äikesetormi võib mandri kohal rahet sagendada, sest soodustab aurumisjahtumist, mis toob külmumistemperatuurist madalama õhukihi allapoole ja võimaldab seeläbi raheteral suuremas pilveulatuses kasvada. Seega on rahe troopikas kesklaiustega võrreldes harvem, sest üldiselt on atmosfäär troopikas soe maapinnast palju suuremate kõrgusteni. Troopikas esineb rahe peamiselt kõrgemates piirkondades.[14]
Kui õhutemperatuur langeb alla −30 °C, kasvavad raheterad väga vähe, sest nii külmades õhukihtides on allajahtunud veepiisad haruldased.[13] Kõige suurema tõenäosusega on pilves rahet 6100 meetrist kõrgemal. 3000–6100 meetri kõrgusel on 60% rahest pilve sees ja ülejäänud 40% pilvest väljas, pilve alasiosa all. 3000 meetrist madalamal jaotub rahe sama ühtlaselt nii pilve sees kui ka pilve ümber 3,7 kilomeetri ulatuses.[15]
Levik
Kõige sagedamini esineb rahet kesklaiustel mandrite sisealadel ja troopikas harvemini, kuigi viimases on äikesetormid palju sagedasemad.[16] Samuti on rahe mäeahelikes palju sagedasem, sest mäed suunavad rõhtsad õhuvoolud ülespoole ning tugevdavad seeläbi pilvesiseseid tõusvaid õhuvoole ja teevad ka rahe tekke tõenäolisemaks.[17] Harvem esineb rahet metsapiirkondades.[10]
Tugevad rahetormid esinevad kõige sagedamini Põhja-Argentinas, Lõuna-Paraguays ning väiksemas piirkonnas India ja Bangladeshi piirialadel. Sagedased on rahetormid samuti Ühendriikide kesk- ja kaguosas, Loode-Indias, Lääne- ja Kesk-Aafrikas ning Kagu-Aafrikas.[18] Indias Uttar Pradeshi osariigis oli 1888. aastal üks teadaolevalt suurima ohvritearvuga rahetormidest.[19] Kesk-Euroopas on suurima raheohuga Edela- ja Kagu-Prantsusmaa, Põhja-Itaalia ning Lõuna-Saksamaa.[20] Põhja-Ameerikas on rahe kõige tavalisem Colorado, Nebraska ja Wyomingi piirialal, mida tuntakse Hail Alley ('rahe tee') nime all.[12] Selles piirkonnas esineb rahe märtsist oktoobrini, seejuures suurem osa rahetormidest perioodil maist septembrini. Põhja-Ameerika raherikkaim linn on Cheyenne, kus on igal hooajal keskmiselt 9–10 rahetormi.[21]
Ennustamine
Rahet on võimalik ennustada lühikese aja taha. See on üks keerulisimaid ilmaennustamise ülesandeid, kuna rahehoog on tavaliselt lühiajaline ja hõlmab väikese maa-ala.[22] Ilmaradari abil saab tuvastada äikesepilvi, millega võib kaasneda rahe. Ilmahoiatus võidakse edastada 15 minutit enne rahehoo kohale jõudmist, nii et järgnevalt jõutakse näiteks soodsam lennutrajektoor valida.[12]
Radariga mõõdetud rahetera peegelduvus on sarnane suurte vihmapiiskade omaga. Neil vahetegemiseks on leitud, et kuna vihmapiisk on enam lapik, siis kahe ristuva polariseeringuga impulsi korral peegeldub rõhtpolariseeringuga impulss sellelt tagasi tugevamini kui püstpolariseeringuga impulss.[23] Sama silmas pidades on radari abil võimalik määrata ka raheterade suurust.[24] Rahe tuvastamiseks on hakatud kasutama ka satelliidipilte, kuid seda meetodit kasutades tehakse sageli ekslikke järeldusi.[25]
Rahetera suurus ja lõppkiirus
Rahetera suuruse määramiseks on mõnel maal täpsema mõõtmisvahendi puudumisel soovitatud rahetera võrrelda sarnast mõõtu esemega, näiteks mündi, golfipalli, kanamuna või hernega.[26][27] Lennujaamades tehtavatel vaatlustel kasutatakse raheterade suuruse ülesmärkimiseks METAR-koode. Suuremate raheterade kohta käib METAR-kood GR ning veerandtollist (6,4 mm) väiksemate raheterade ja lumekruupide kohta kood GS.[28] Vanemates Eesti alalt pärit ülestähendustes on sageli kirjeldatud raheteri, mis on näiteks kana, tuvi, kuldnoka või pääsukese muna suurused.[29]
Ameerika Ühendriikide suurim registreeritud rahetera sadas maha 2010. aastal Lõuna-Dakotas Vivianis. Selle läbimõõt oli 20 sentimeetrit ja mass 0,88 kilogrammi. Eelmine Ühendriikide rekordrahetera läbimõõduga 17,8 sentimeetrit langes 2003. aastal ja rekordmassiga (0,76 kg) rahetera 1970. aastal.[30] Eesti ilmajaamades registreeritud raheterade läbimõõt ei ületa viit sentimeetrit, mujalt Eestist on teateid ka ligi kümnesentimeetristest raheteradest.[31]
Raheterad kukuvad maha erineva lõppkiirusega. Ühesentimeetrise läbimõõduga rahetera langeb ligi üheksa meetrit sekundis, kaheksasentimeetrine ligi 48 meetrit sekundis. Rahetera kiirus sõltub selle suurusest, kujust, õhuhõõrdumisest, tuulest, põrkumisest vihmapiiskade ja teiste raheteradega ning sulamisest, kuna raheterad langevad läbi soojemate õhukihtide.[32]
Ohud
Rahe võib märkimisväärselt kahjustada autosid, õhusõidukeid, katuseaknaid, klaaskatuseid, kariloomi ja eriti põllukultuure.[21] Katustel jäävad rahekahjustused tihti märkamata, kuni ei esine pragusid ega lekkeid. Kõige raskem on kahjustusi tuvastada sindel- ja lamekatustel.[33] Plekk-katused on märksa vastupidavamad, kuid rahe võib neilegi väikseid mõlke tekitada ja kahjustada pleki kattekihti.
Õhusõidukite jaoks on rahe üks tõsisemaid äikesetormiga kaasnevaid ohte.[34] Kui raheterade suurus ületab 1,3 sentimeetrit, võib õhusõiduk hetkega kahjustuda.[35] Maapinnale kogunenud raheterad võivad olla ohtlikud õhusõidukite maandumisel. Samuti on raherohkemates piirkondades tavaline, et raheterad mõlgivad autosid ning lõhuvad nende tuuleklaase ja aknaid. Ühendriikides on rahe suhtes kõige tundlikumad põllukultuurid olnud nisu, mais, sojauba ja tubakas.[19] Kanadas on rahe üks suurimat rahalist kahju tekitavatest loodusõnnetustest.[36]
On teada harvad juhud, mil suured raheterad on põhjustanud põrutusi või surmaga lõppevaid traumasid. Üks varasemaid teadaolevaid inimohvritega raskeid vahejuhtumeid oli 9. sajandil Indias Uttarakhandis.[37]
Ladestus
Rahe ladestub kitsa ribana,[38] mis paistab välja tormijärgsetelt satelliidipiltidelt.[39] Harilikult kestab rahetorm mõnest minutist kuni 15 minutini.[21] Äkküleujutuse või mudavoolu korral raskendab ladestunud rahe järsul maastikul olukorda. Suuremate äikesetormidega, mis murravad puid ja jätavad paljud majapidamised elektrita, võib maapinnale koguneda üle viie sentimeetri paksune rahekord.
Erandjuhul võib ladestuda 20–30 sentimeetrine rahekord.[10] Seda siis, kui tingimused rahetekkeks on soodsad ja rahetorm on väheliikuv. Samuti ladestub paksem rahekord pigem mäestikupiirkonnas, nii nagu juhtus näiteks 2010. aasta juulis Ühendriikides Nederlandis, kus sadas maha umbes 30-sentimeetrine rahekord.[40]
Tõrje ja ennetamine
Keskajal püüti rahet ja tulenevaid põllukultuuride kahjustusi ennetada kirikukellade helistamise ja kahuripaukudega. Hiljem on kasutatud rahekahureid, mis väidetavalt pärsivad raheteket. Pärast Teist maailmasõda on rahega kaasnevate ohtude vältimiseks kasutatud pilvekülvamist; eriti Venemaal, kus väidetavalt vähendati pilvedesse rakettide ja mürskude abil hõbejodiidi külvates rahest tulenevaid põllukultuuride kahjustusi 50–80%. Aastatel 1965–2005 organiseeriti rahetõrjeprogramme 15 riigis.[19] Seniajani pole nimetatud raheennetusmeetodite toimimine tõendust leidnud.[8] Suure raheohuga piirkondades on alates 20. sajandi lõpust üha enam hakatud puuviljaaedu katma polüetüleenvõrguga, mis küll kaitseb rahe eest, aga samas muudab aia mikrokliima taimedele ebasoodsamaks ja ei pruugi olla rahaliselt tasuv.[41]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 AMS, 2009. Hail. Glossary of Meteorology. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).
- ↑ Jewell, R., Brimelow, J., 2004. Evaluation of an Alberta hail growth model using severe hail proximity soundings in the United States. Preprints, 22d Conf. on Severe Local Storms, Hyannis, MA, AMS, CD-ROM, P9.5 (ingl).
- ↑ Meteorological Service of Canada, 2011. Severe thunderstorm criterias. Environment Canada. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).
- ↑ National Weather Service, 2010. NEW 1 Inch Hail Criteria. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).
- ↑ EMHI. Hoiatuste kriteeriumid. Vaadatud 25.10.2011.
- ↑ National Weather Service, 2010. Hail.... NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).
- ↑ Kask, I., 1981. Rahe. Eesti Loodus, 9: 581–585.
- ↑ 8,0 8,1 National Center for Atmospheric Research, 2010. Hail. UCAR. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Nelson, S. P., 1983. The Influence of Storm Flow Struce on Hail Growth. Journal of Atmospheric Sciences, 40: 1965–1983 (ingl).
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Aruksaar, H., Liidemaa, H., Martin, I., Mürk, H., Nei, I., Põiklik, K., 1964. Üld- ja agrometeoroloogia. Eesti Raamat, Tallinn, lk 158.
- ↑ Brimelow, J. C., Reuter, G. W., Poolman, E. R., 2002. Modeling Maximum Hail Size in Alberta Thunderstorms. Weather and Forecasting, 17: 1048–1062 (ingl).
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Munoz, R., 2000. Fact Sheet on Hail. UCAR. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ 13,0 13,1 Wolf, P., 2003. Meso-Analyst Severe Weather Guide. UCAR. Vaadatud 16.07.2009 (ingl).
- ↑ Downing, T. E., Olsthoorn, A. A., Tol, R. S. J., 1999. Climate, change and risk. Routledge, 41 (ingl).
- ↑ Airbus, 2008. Airbus Adverse Weather Briefing Note - Optimum Use of Weather Radar. SKYbrary. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Hand, W. H., Cappelluti, G., 2011. A global hail climatology using the UK Met Office convection diagnosis procedure (CDP) and model analyses. Meteorological Applications (ingl).
- ↑ Geoscience Australia, 2007. Where does severe weather occur?. Commonwealth of Australia. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Cecil, D. J., Blankenship, C. B., 2011. Towards a Global Climatology of Severe Hail Storms as Estimated by Satellite Passive (manuscript). Journal of Climate (ingl).
- ↑ 19,0 19,1 19,2 Wixon, L. G., 2005. Hail In: Oliver, J. E. (Ed.), Encyclopedia of World Climatology. Springer, 401 (ingl).
- ↑ Zimmerli, P., 2005. Hagelstürme in Europa. Swiss Re. Vaadatud 26.10.2011 (sks).
- ↑ 21,0 21,1 21,2 Doesken, N. J., 1994. Hail, Hail, Hail! The Summertime Hazard of Eastern Colorado. Colorado Climate, 17 (ingl).
- ↑ López, L., García-Ortega, E., Sánchez, J. L., 2007. A short-term forecast model for hail. Atmospheric Research, 83: 176–184 (ingl).
- ↑ Knight, C., Knight, N., 2003. Hail and Hailstorms. In: Holton, J. R., Curry, J. A., Pyle, J. A. (Editors), Encyclopedia of Atmospheric Sciences, Volumes 1-6. Elseiver, 929 (ingl).
- ↑ National Severe Storms Laboratory. Detecting Hail. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Bauer-Messmer, B., Waldvogel, A., 1997. Satellite data based detection and prediction of hail. Atmospheric Research, 217–231 (ingl).
- ↑ Storm Prediction Center, 2009. Converting Traditional Hail Size Descriptions. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ TORRO, 2009. Hail Scale. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Alaska Air Flight Service Station. SA-METAR. Federal Aviation Administration. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Tarand, A., 1986. Rängad rahed. Eesti Loodus, 8: 510–515.
- ↑ National Weather Service, 2010. Hailstone record press release. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Tammets, T. (koostaja), 2008. Eesti ilma riskid. EMHI, Tallinn, 30–32.
- ↑ National Severe Storms Laboratory, 2006. Hail Basics. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Davidson, S. Hail Damage to Roofs. Adjusting Today Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Field, P.R., Hand, W., Cappelluti, G., McMillan, A., Foreman, A., Stubbs, D., Willows, M., 2010. Hail Threat Standardisation. European Aviation Safety Agency. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Federal Aviation Administration, 2009. Hazards. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Coppola, D. P., 2007. Introduction to international disaster management. Butterworth-Heinemann, 62 (ingl).
- ↑ Orr, D, 2004. Giant hail killed more than 200 in Himalayas. Telegraph, 7. november 2004 (ingl).
- ↑ National Severe Storms Laboratory, 2006. Hail Climatology. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Peters, A. J., 2003. Crop Hail Damage Assessment. Institut National De Recherche En Informatique Et En Automatique. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Rubino, J., 2010. Boulder County cleans up Nederland-area roadways after foot-deep hailstorm. Colorado Daily, 29. juuli 2010. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).
- ↑ Iglesias, I., Alegre, S., 2006. The effect of anti-hail nets on fruit protection, radiation, temperature, quality and profitability of 'Mondial Gala' apples. Journal of Applied Horticulture, 8: 91–100 (ingl).