1943
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1939 |
1940 |
1941 |
1942 |
1943
| 1944
| 1945
| 1946
| 1947
| ►
| ►►
1943. aasta (MCMXLIII) oli 20. sajandi 43. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 27. jaanuar – USA lennukid sooritasid Teise maailmasõja esimese pommirünnaku Saksamaa pihta.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. veebruar – Stalingradi all 200 000 meest kaotanud Saksa väed alistusid Nõukogude Liidu armeele.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 10. juuni – Ungari ajakirjanik Laszlo Biro patenteeris kuuliotsaga pastapliiatsi.
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 13. juuli – Kurskis peeti Teise maailmasõja käigus kõigi aegade suurim tankilahing, osales 6000 tanki.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. august – Manhattani projekti raames rajatud Oak Ridge’i rikastamisvabrikust saadakse esimene kogus tuumapommi valmistamiseks vajalikku uraan-235.
- 9. august – Kaukaasias Karatšai autonoomses oblastis toimus Nõukogude võimu toime pandud karatšaide massiküüditamise esimene laine. 472 inimese väljasaatmine oma kodumaalt oli ettevalmistuseks 2. novembril 1943 toime pandud suurküüditamisele.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. november – endise Karatšai autonoomse oblasti alal pandi toime karatšaide totaalne küüditamine. 67 269 inimest asustati oma etniliselt kodumaalt sunniviisiliselt ümber – peamiselt Kasahstani ja Kõrgõztani.
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 28. ja 29. detsembril toimus ulatuslik küüditamine Kalmõkkias – kalmõkid asustati oma kodumaalt ümber Siberi eri piirkondadesse.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. jaanuar – Tallinnas alustas tööd Eesti Peapank, mille ülesandeks oli anda pikaajalisi krediite sõjas purustatud talude ja ettevõtete ülesehitamiseks.
- 4. jaanuar – Jaroslavlis asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit[1].
- 27. jaanuar – Nõukogude lennuvägi pommitas Tartut[1]. Suuri kahjustusi sai Tartu kunstimuuseum, lisaks hukkus 18 eraisikut (sh professor Teodor Lippmaa)[1].
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 21. veebruar – toimus "vabaduspäeva" pidulik aktus, mille jooksul kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann andis 55 talunikule üle akti, mis tõendas neile riigistatud maa tagastamist[1].
- ...
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 31. märts – Vanemuises mängiti ette eesti esimene ballett: Eduard Tubina "Kratt"[1].
- ...
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 10. mai – Eesti Omavalitsus andis välja korralduse, mille järgi kõrgkoolidesse said õppima minna ainult need, kes olid teinud kas aasta aega riigitööd või läbinud sõjaväeteenistuse[1].
- ...
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 17. juuli – avaldati Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe määrus, mis lubas piiramatuks ajaks Omakaitse teenistusse kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke.
- 24. juuli – Esimese maailmasõja ajal Voroneži evakueeritud Tartu Ülikooli raamatud anti pidulikul aktusel ülikoolile tagasi.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 6. august – Saksa sõjavägede peakorteri teates mainiti, et Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva oli võitlustes idarindel osutanud erilist vaprust. Pataljon oli hävitanud 34 Punaarmee tanki.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 26. september – alustati operatsiooni "Roboter".[1]
- ...
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 8. oktoober – Moskvas algas eesti kirjanike kongress[1]. Kongressi raames asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit[1].
- ...
November
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1943
- 3. jaanuar – Mari Mark-Hershey, eesti poliitik
- 9. veebruar – Joe Pesci, USA filminäitleja
- 21. veebruar – Ljudmila Ulitskaja, vene kirjanik
- 22. veebruar – Horst Köhler, Saksamaa president
- 8. märts – Lynn Redgrave, briti filminäitleja
- 20. märts – Naima Neidre, eesti graafik
- 6. aprill – Teet Kallas, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 18. mai – Jacques-Pierre Amette, prantsuse kirjanik ja ajakirjanik
- 21. mai – Hilton Valentine, inglise kitarrist
- 10. juuli – Arthur Ashe, USA tennisist
- 1. august – Rain Vehik, eesti päritolu Ameerika Ühendriikide arheoloog
- 11. august – Pervez Musharraf, Pakistani president
- 17. august – Robert De Niro, USA filminäitleja
- 18. august – Hannu Mäkelä, soome kirjanik
- 27. september – Asta Õim, eesti keeleteadlane
- 28. september – Traudl Hecher, Austria mäesuusataja
- 22. oktoober – Cathérine Deneuve, prantsuse filminäitleja
- 12. november – Björn Waldegård, rootsi rallisõitja
- 19. november – Ants Saar, Eesti sporditegelane, jäähoki- ja jalgpallitreener
- 21. november – Jacques Laffite, prantsuse autovõidusõitja
- 21. november – Helle-Maret Sarandi, eesti tarbegraafik
- 8. detsember – Jim Morrison, USA laulja (The Doors)
- 11. detsember – John Kerry, USA poliitik
- 23. detsember – Silvia, Rootsi kuninganna
- 24. detsember – Tarja Halonen, Soome poliitik
- 31. detsember – Ben Kingsley (Krishna Pandit Bhanji), briti näitleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1943
- 14. jaanuar – Hàm Nghi, endine Annami kuningas
- 28. märts – Sergei Rahmaninov, vene helilooja ja pianist
- 14. aprill – Karl Lensment, Eesti sõjaväelane
- 19. mai – Kristjan Raud, eesti maalikunstnik
- 8. juuli – Jean Moulin, Prantsuse vastupanuliikumise kangelane
- 1. september – W. W. Jacobs, inglise kirjanik
- 28. september – R. Austin Freeman, inglise arst ja kirjanik
- 5. november – Aspazija, läti luuletaja ja näitekirjanik
- füüsika – Otto Stern
- keemia – George de Hevesy
- meditsiin – Henrik Carl Peter Dam, Edward Adelbert Doisy
- kirjandus – auhinda välja ei antud
- rahu – auhinda välja ei antud