Ljudmila Ulitskaja

Allikas: Vikipeedia
Ljudmila Ulitskaja
Sünniaeg 21. veebruar 1943 (80-aastane)
Amet stsenarist, tõlkija, proosakirjanik, dramaturg
Autasud Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind, Prix Médicis, Erich Maria Remarque'i rahuauhind

Ljudmila Ulitskaja (sündinud 21. veebruaril 1943 Davlekanovos Baškortostanis) on vene kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud 25 keelde.

Ljudmila Ulitskaja sündis Baškortostanis, kus ta vanemad olid sõja eest evakuatsioonis. Tema vanaisa oli aastatel 1931–1941 represseeritud ja oli aastast 1948 vangis. Pärast sõja lõppu kolis pere Moskvasse, kus Ulitskaja lõpetas keskkooli ja 1967. aastal Moskva Riikliku Ülikooli bioloogina.

Kuni 1970. aastani töötas ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia Üldise Geneetika Instituudis (в Институте общей генетики АН СССР), seejärel oli Juudi Muusikalises Kammerteatris kirjandusala juhataja.

Ta on kirjutanud esseid, laste- ja nukunäidendeid, raadioinstseneeringuid ning tõlkinud luuletusi mongoli keelest.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ljudmila Ulitskaja teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ljudmila Ulitskaja on kolmandat korda abielus, tema kolmas abikaasa on skulptor Andrei Krassulin; teisest abielust on tal kaks poega, kellest üks on džässmuusik, aga praegu töötab sünkroontõlgina; teine poeg tegeleb äriga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]