Kurski lahing

Allikas: Vikipeedia
Idarinde Kurski lahing
Osa Teisest maailmasõjast
Bundesarchiv Bild 101III-Zschaeckel-206-35, Schlacht um Kursk, Panzer VI (Tiger I).jpg
SS soomusgrenaderid, 2. SS-Soomusdiviis Das Reich tankiga Tiger I Kurski lahingu ajal
Toimumisaeg 22. juuni 194112. mai 1945
Toimumiskoht Euraasia ala Jäämerest Kaspia järveni ja Kaukaasiast Alpideni.
Tulemus Nõukogude võit, Saksamaa hävitamine.
Osalised
Flag of German Reich (1935–1945).svg Saksamaa
Soome Soome (kuni 1944)
Rumeenia Rumeenia (kuni 1944)
Bulgaaria Bulgaaria (kuni 1944)
Slovakkia Slovakkia
Itaalia Itaalia (kuni 1943)
Ungari Ungari
Horvaatia Horvaatia
Flag of the Soviet Union.svg Nõukogude Liit
Poola Poola
Rumeenia Rumeenia (1944)
Bulgaaria Bulgaaria (1944)
Väejuhid või liidrid
Flag of German Reich (1935–1945).svg Adolf Hitler

Flag of German Reich (1935–1945).svg Heinz Guderian
Flag of German Reich (1935–1945).svg Erich von Manstein
Flag of Finland.svg C. G. E. Mannerheim

Flag of the Soviet Union.svg Jossif Stalin

Flag of the Soviet Union.svg Semjon Timošenko
Flag of the Soviet Union.svg Georgi Žukov
Flag of the Soviet Union.svg Kliment Vorošilov

Kaotused
5 178 000 hukkunud
5 450 000 vangi langenud
12 000 000 hukkunud
5 200 000 vangi langenud

Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 194323. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal.


Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks.

Saksa jalaväe kohalikust edukast rünnaküritusest Bjelgorodi lõigus arenesid 5. juulil 1943 Nõukogude vägede tugeva vasturünnaku tõttu rasked maa- ja õhuvõitlused, mis laienesid ruumini põhja pool Kurskit ja muutusid järjest ägedamaks. Bjelgorodi ruumis ja Orjolist lõuna pool nurjusid ka 6. juulil rasked rünnakud, mida Punaarmee teostas tugevaimate, juba nädalate eest kohale toimetatud vägedega. Seevastu asusid Saksa väed, tõhusalt toetatuna lennuväe poolt, ise rünnakule. Õnnestus sügavale Nõukogude positsioonidesse sisse murda ja tekitada vaenlasele raskeid kaotusi. Ainuüksi maaväeüksuste poolt hävitati või tulistati liikumisvõimetuks üle 300 Nõukogude tanki, neist osa uusima ehitusviisiga.

Ka õhus tekkis selle ruumi kohal vihaseid võitlusi tugevate Nõukogude lennukikoondistega. 5. ja 6. juulil tulistati õhuvõitlusis ja õhutõrje kahurväe poolt 41 omapoolse kaotuse juures alla 637 Nõukogude lennukit, neist suur arv lahinglennukid. Lennuväe tugevad võitluskoondised pommitasid hävitava mõjuga vaenlase järelveoühendusi, lennuvälju ja raudteejaamaseadmeid tagala piirkonnas.

Bjelgorodi ruumis ja Orjolist lõuna pool tekkisid 7. juulil rasked tankilahingud, mille kestel Saksa maaväe üksused, õhutõrjekahurvägi ja õhujõudude võitlus- ja lähivõitluslennukite eskaadrid hävitasid enam kui 400 Nõukogude tanki. Visades võitlustes metsas ja külades murti läbi Nõukogude sügavasti lülistatud positsioonisüsteemist. Õhujõudude võitlus- ja lähivõitluslennukite eskaadrid toetasid maaväe operatsioone ja tekitasid Punaarmeele suuri kaotusi inimeste, raskete relvade ja veereva materjali näol.

Suure heitluse Bjelgorod-Orjoli ruumis ägedus kasvas. 7. juulist saadik arenes läbimurtud Nõukogude positsioonisüsteemi tagalas võimas tankilahing, milles Nõukogude väed tegid suurimaid pingutusi, et Saksa pidevalt edasitungivaid tankikiile tõkestada. Siinjuures kaotas Punaarmee, peale suurte kaotuste inimeste näol, 420 tanki ja suure arvu kahureid ning kogupaugukahureid. Võitlus-, sööstvõitlus- ja hävituslennukite eskaadrid lõid maavõitlustes sekka ja tulistasid eelkõige Nõukogude kohaletoodud reserve. Õhuvõitlusis ja õhutõrje kahurväe läbi kaotas Punaarmee 8. juulil 117 lennukit.

9. juulil saavutasid Saksa maaväe ja Relva-SS üksused vaenlase vihase vastupanu ja uute kohaletoodud jõudude vastu uut rünnakedu. Kuna Bjelgorodist põhja pool saavutati ulatuslikku maa-alavõitu, arenesid Orjolist lõuna pool rasked kahurväevõitlused. Alates 5. juulist lahinguväljal hävitatud või saagiks saadud tankide koguarv tõusis 1227-le.

10. juulil saavutasid Saksa väed uut maa-alavõitu ja hävitasid 193 vaenlase tanki.

Hoolimata halbadest ilmastikuoludest toetas lennuvägi tugevate jõududega maaväe rünnakuid. Hajutati Punaarmee tanki- ja vägedekoondumisi ning tulistati alla 85 Nõukogude lennukit.

11. juulil õnnestus Saksa vägedel üht suuremat Punaarmee gruppi sisse piirata ja hävitada. Võeti mitu tuhat vangi, tulistati puruks 129 tanki, saadi saagiks arvukalt kahureid ja muid relvi.

Üldse hävitati 11. juulil 220 tanki ja 70 lennukit. Kergendusrünnakud, mida Punaarmee üritas põhja ja ida pool Orjoli, tõrjuti.

Bjelgorodist põhja pool võitis Saksa õhujõududest toetatud rünnak pärast kahe Nõukogude tankigrupi purustamist 12. juulil uut pinda. Nõukogude jalaväe ja teistest rindelõikudest ning tagalast kokkutoodud tankikoondiste vasturünnak Saksa rünnakrühmade tippude ja tiibade vastu ja ägedad kergendusrünnakud varisesid kokku ruumis ida ja põhja pool Orjoli. Saksa maaväe üksused, Relva-SS ja õhujõud hävitasid 12. juulil taas üle 400 tanki.

13. juulil varisesid Nõukogude vasturünnakud Bjelgorodi ruumis raskete kaotustega kokku. Ainult ühes lõigus purustati täielikult 2 Punaarmee rügementi ja võeti arvukalt vange.

Ruumis Orjolist ida ja põhja pool ründas Punaarmee 13. juulil jälle tugevdatud jõududega. Võitlused, milles Punaarmee, hoolimata raskest vereohvrist, ei suutnud edu saavutada, kestsid 14. juulil, mil Saksa reservid asusid vasturünnakule, veel suurema ägedusega.

14. juulil purustati Bjelgorodi ruumis Saksa üksuste koondatud rünnakul veel üks Nõukogude jõududegrupp ja tõrjuti uued, siiski nõrgemate jõududega kui eelpäevil teostatud vasturünnakud.

Orjolist ida ja põhja pool jätkas Punaarmee oma tankidest ja lahinglennukeist toetatud rünnakuid. Nõukogude katsed Saksa positsioonidest läbi murda nurjusid veriselt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tim Newark. Murrangulised lahingud : viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu. (Tallinn: Varrak, 2002), lk 128–131

51.5011111136.05138889