1938. aasta Eesti presidendivalimised
Vabariigi Presidendi valimised toimusid 24. aprillil 1938.
Kandidaadid seadsid üles 23. aprillil 1938 I Riigivolikogu, I Riiginõukogu ja Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu.
I Riigivolikogu koosolekul esitas August Jürima 48. valimisringkonnast kandidaadiks riigihoidja Konstantin Pätsi ja Rudolf Penno 67. valimisringkonnast Riigivolikogu liikme 45. valimisringkonnast Jaan Tõnissoni, kes said vastavalt 65 ja 14 häält, seega seati Vabariigi Presidendi kandidaadiks Konstantin Päts.[1]
I Riiginõukogu koosolekul esitas Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner kandidaadiks Konstantin Pätsi, kes valiti 36 häälega Vabariigi Presidendi kandidaadiks.
Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu koosolekul esitas Kaarel Leesment Tali vallast Pärnumaalt kandidaadiks Konstantin Pätsi, kes valiti 113 häälega poolt ja 5 häälega vastu Vabariigi Presidendi kandidaadiks.
Kuna kõik kolm Vabariigi Presidendi kandidaati ülesseadvat asutist olid seadnud Vabariigi Presidendi kandidaadiks Konstantin Pätsi, korraldati 24. aprillil 1938 Riigivolikogu Esimehe Jüri Uluotsa juhatusel nende ühine koosolek. Koosolekult puudusid Riiginõukogu liige Harry Koch ja Sõmerpalu vallavanem Richard Samarüütel. Esimesena hääletas Väinjärve vallavanem Aleksander Aas. Kell 11.17 teatas koosoleku juhataja: "Hääletamisel on selgunud, et Vabariigi Presidendi kandidaadi Konstantin Pätsi poolt on antud 219 häält." Kuna poolthääli oli rohkem kui kolm viiendikku valimiskoosoleku seadusliku koosseisu häältest, loeti Konstantin Päts Vabariigi Presidendiks valituks ja rahvahääletus jäi ära.
Pärast koosoleku lõppu kell 11.20 otsustas Valimiste Peakomitee valimiste tagajärjed saata samal päeval avaldamiseks Riigi Teatajale. Seejärel sõitsid Valimiste Peakomitee liikmed Kadrioru lossi, kus komitee esimees Peeter Puusep tegi Konstantin Pätsile teatavaks tema valimise Vabariigi Presidendiks.
Samal päeval kell 17.25 astus Konstantin Päts Riigikogu üldkoosolekul Vabariigi Presidendi ametisse pühaliku tõotuse andmisega: "Mina, Konstantin Päts, astudes rahva tahtel Vabariigi Presidendi ametisse, pühalikult tõotan vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma kohuseid kõigi oma võimetega ja parima arusaamisega Eesti Vabariigi ja rahva kasuks."
Pärast pühaliku tõotuse andmist ütles Konstantin Päts: "Mina olen oma eluaeg olnud sellel arvamisel, et üksikud inimesed ei suuda kunagi rahvaste elus seda ülesehitavat tööd teha, mis teevad asutused. Ja kui meie oleme täna jälle jõudnud üles ehitada oma riigi asutused, siis on see kõige suuremaks päevaks ja rõõmsamaks päevaks minu riigitegevuse ajal olnud, et meie oleme omal jõul jõudnud üle neist kiusatustest, mis praegu Euroopas käivad, kus üksiku inimese kultus kõrgele tõstetakse ja asutused ära unustatakse. Ei ole keegi sundinud meie parlamenti kokku kutsuma ei Vabariigi Valitsust ega mind. Kui meie seda teinud oleme, siis ainult selleks, et kõigi meie kindlam tahtmine ja soov on olnud näha oma riigi ja valitsemise korda nii looduna, nagu ta praegu on."
Pärast ametisse astumist andsid Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner ja Peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu Konstantin Pätsile Kadrioru lossis üle Riigivapi teenetemärgi keti, Riigivapi teenetemärgi erisuurpaela ja Valgetähe teenetemärgi keti.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Konstantin Päts (https://www.visitestonia.com/fi/viron-ensimmaisen-presidentin-konstantin-patsin-patsas-ja-muistopuisto).
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend); puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend); välislink kohas|aasta=