Meeleplekk

Allikas: Vikipeedia

Meeleplekk (sanskriti keeles kleśa või cittakleśa, क्लेश; paali keeles kilesa või cittakilesa; tiibeti keeles nyon mongs, ཉོན་མོངས།; hiina keeles fannao, 煩惱; jaapani keeles bonnō) on budismis, džainismis ja teistes idamaistes õpetustes vaimse arengu, virgumise ja vabanemise peamine takistaja.

Viieks suuremaks meeleplekiks peetakse budismi paali kaanonis enamasti kolme meelemürki[1]:

koos

  • kadeduse ja
  • uhkuse ehk ülbusega.[2]

Abhidhammapiṭaka[3] ja Visuddhimagga[4] tekstides loetletakse kümme meeleplekki (dasa kilesa-vatthūni):

  1. iha,
  2. viha,
  3. rumalus,
  4. ülbus (māna),
  5. valed vaated (micchāditthi),
  6. kahtlustamine (vicikicchā),
  7. laiskus (thīna),
  8. rahutus (uddhacca),
  9. häbitus (ahirika'),
  10. labasus (anottappa.)[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mula Sutta, AN 3.69; SN 12.2 jm.
  2. Gombrich, Richard F. (2006). How Buddhism Began: The Conditioned Genesis of the Early Teachings, lk 65. Routledge. ISBN 9781134196395.
  3. Dhammasaṅgaṇi (Dhs. 1229ff.) ja Vibhaṅga (Vbh. XII)
  4. Vsm. XXII 49, 65
  5. Rhys Davids & Stede (1921-5), p. 217; and, Nyanatiloka (1988), entry for "kilesa," retrieved 2008-02-09 from "BuddhaSasana" at https://web.archive.org/web/20120328192559/http://www.buddhanet.net/budsas/ebud/bud-dict/dic3_k.htm.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.