Mine sisu juurde

Kasutaja:Mrannap/RNA maailma hüpotees: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mrannap (arutelu | kaastöö)
173 muudatust
Resümee puudub
Mrannap (arutelu | kaastöö)
173 muudatust
Resümee puudub
35. rida: 35. rida:
*RNA molekulid osalevad geeniregulatsioonis ([[miRNA]], [[siRNA]], [[piRNA]], [[riboswitch-RNA]], [[antisenss-RNA]]), kromatiini struktuuri reguleerimises (telomeraas, [[Tsix]] antisenss-RNA [[X-kromosoom]]i kondensatsioonil<ref>{{cite journal|title=Requirement for Xist in X chromosome inactivation|journal=[[Nature]]|last=Penny |first=GD, ''et al'' |authorlink=|date=January 11 1996|pages=131-137|volume=379|doi=|issue=6561|bibcode=}}</ref>) ja kaitses viirusrünnakute vastu (miRNA, siRNA)
*RNA molekulid osalevad geeniregulatsioonis ([[miRNA]], [[siRNA]], [[piRNA]], [[riboswitch-RNA]], [[antisenss-RNA]]), kromatiini struktuuri reguleerimises (telomeraas, [[Tsix]] antisenss-RNA [[X-kromosoom]]i kondensatsioonil<ref>{{cite journal|title=Requirement for Xist in X chromosome inactivation|journal=[[Nature]]|last=Penny |first=GD, ''et al'' |authorlink=|date=January 11 1996|pages=131-137|volume=379|doi=|issue=6561|bibcode=}}</ref>) ja kaitses viirusrünnakute vastu (miRNA, siRNA)


Katseliselt on näidatud lämmastikaluste ja nukleotiidide moodustumist tingimustes, mis vastavad varajasele Maale. [[Adeniin]], tsütosiin, uratsiil ja [[guaniin]] koos paljude teiste orgaaniliste ainetega tekivad kõik lihtsal [[formamiid]]i kuumutamisel 140-160°C-ni erinevate mineraalide juuresolekul.<ref name="Saladino2012b">{{cite journal | last=Saladino | first=R | last2=Botta | first2=G | last3=Pino | first3=S | last4=Costanzo | first4=G | last5=Di Mauro | first5=E | title=From the one-carbon amide formamide to RNA all the steps are prebiotically possible | journal=Biochimie | year=2012 | volume=94 | issue=7 | pages=1451–6 | pmid=22738728 | doi=10.1016/j.biochi.2012.02.018 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=22738728 }}</ref> Formamiid tekib universumis laialdaselt levinud [[vesiniktsüaniid]]i ja [[vesi|vee]] vahelisel reaktsioonil. Adeniini võib vaadelda ka kui vesiniktsüaniidi pentameeri[34]. Aluselistes tingimustes katalüsaatori juuresolekul läbib formaldehüüd [[aldoolkondensatsioon]]i, mille tulemusena tekivad erinevad suhkrud, kaasaarvatud riboos. Sama reaktsiooni toimumist katalüsaatorita ja mittealuselises keskkonnas on näidatud hüdrotermaalsete lõõride läheduses.[18] [[Nukleosiid]]ide teke varajasel Maal on tunduvalt vähem mõistetud etapp nukleotiidide abiootilises sünteesis. Kui [[puriin]]id liituvad riboosile otse, siis [[pürimidiin]]id antud reaktsiooni ei läbi. 2009. aastal kirjeldas viimaks J. D. Sutherlandi uurimisgrupp keemilisi radasid, kus väikestest orgaanilistest molekulidest, nagu glükoaldehüüd, glütseeraldehüüd, tsüaanamiid, tsüanoatsetüleen ja inorgaaniline fosfaat, ehitati üles tsütosiin ja uratsiil.[19]
Katseliselt on näidatud lämmastikaluste ja nukleotiidide moodustumist tingimustes, mis vastavad varajasele Maale. [[Adeniin]], tsütosiin, uratsiil ja [[guaniin]] koos paljude teiste orgaaniliste ainetega tekivad kõik lihtsal [[formamiid]]i kuumutamisel 140-160°C-ni erinevate mineraalide juuresolekul.<ref name="Saladino2012b">{{cite journal | last=Saladino | first=R | last2=Botta | first2=G | last3=Pino | first3=S | last4=Costanzo | first4=G | last5=Di Mauro | first5=E | title=From the one-carbon amide formamide to RNA all the steps are prebiotically possible | journal=Biochimie | year=2012 | volume=94 | issue=7 | pages=1451–6 | pmid=22738728 | doi=10.1016/j.biochi.2012.02.018 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=22738728 }}</ref> Formamiid tekib universumis laialdaselt levinud [[vesiniktsüaniid]]i ja [[vesi|vee]] vahelisel reaktsioonil. Adeniini võib vaadelda ka kui vesiniktsüaniidi pentameeri. Aluselistes tingimustes katalüsaatori juuresolekul läbib formaldehüüd [[aldoolkondensatsioon]]i, mille tulemusena tekivad erinevad suhkrud, kaasaarvatud riboos. Sama reaktsiooni toimumist katalüsaatorita ja mittealuselises keskkonnas on näidatud hüdrotermaalsete lõõride läheduses.<ref>{{cite news |last=Camara-Campos |first=Amaya |authorlink= |title=Forming the first sugars with formose reactions |url=http://www.rsc.org/chemistryworld/News/2011/June/16061101.asp |date=June 16, 2011 |work=Royal Society of Chemistry |accessdate=September 27, 2014 }}</ref> [[Nukleosiid]]ide teke varajasel Maal on tunduvalt vähem mõistetud etapp nukleotiidide abiootilises sünteesis. Kui [[puriin]]id liituvad riboosile otse, siis [[pürimidiin]]id antud reaktsiooni ei läbi. 2009. aastal kirjeldas viimaks J. D. Sutherlandi uurimisgrupp keemilisi radasid, kus väikestest orgaanilistest molekulidest, nagu glükoaldehüüd, glütseeraldehüüd, tsüaanamiid, tsüanoatsetüleen ja inorgaaniline fosfaat, ehitati üles 2',3' tsüklilised pürimidiinnukleotiidid, mis on võimelised polümeriseeruma RNAks.<ref name=Powner>{{cite journal | author = Powner M.W., Gerland B, Sutherland J.D. | year = 2009 | title = Synthesis of activated pyrimidine ribonucleotides in prebiotically plausible conditions | url = | journal = Nature | volume = 459 | issue = 7244| pages = 239–242 | doi=10.1038/nature08013 | pmid=19444213|bibcode = 2009Natur.459..239P }}</ref>

Ehkki üksikute nukleotiidide abiootiline teke on võimalik, on probleemne nende iseeneslik polümeriseerumine RNA ahelateks. Leslie Orgeli ja Gerald Joyce'i väidete kohaselt on fosfodiestersideme tekkeks vajalik fosfaatrühma aktiveerimine, mida oleks varajase Maa tingimustes äärmiselt keeruline saavutada, ning sellisel liitumisel oleks ülekaalukaks põhiproduktiks mitte kõigis tänapäeval tuntud RNA molekulides leiduv 3',5'-, vaid 5',5'-fosfodiesterside. Lisaks oleks Orgeli ja Joyce'i arvates funktsionaalse molekuli teket takistanud keskkonnas leidunud arvukad orgaanilised ühendid, mis oleks tekkiva RNA molekuliga pidevalt kõrvalreaktsioone andnud.<ref name="arn">{{cite web|url=http://www.arn.org/docs/odesign/od171/rnaworld171.htm |title=The RNA World: A Critique|publisher =[[Access Research Network]]|author=Gordon C. Mills, Dean Kenyon|accessdate =10 Sep 2011}}</ref> On näidatud, et 3',5'-fosfodiestersidemetega RNA ahela moodustumist nukleotiididest katalüüsivad boraadid, mis takistavad valesid liitumisi, ning molübdaadid. Boraadid on olulised ka aluselises keskkonnas tekkiva riboosi stabiliseerimisel.[21] Kuna boraadid ja molübdaadid tekivad oksüdeerivas ning kuivas keskkonnas, oli neid redutseeriva atmosfääriga varajasel Maal arvatavasti vähe. Varajasel Marsil leidus neid aga hulgaliselt, mistõttu on sellise mehhanismiga RNA-põhise elu teke tõenäolisem Marsil, kust see panspermiliselt Maale kandus.[22]
==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 27. september 2014, kell 19:02

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli tänapäevase, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseeruv elu. Ehkki tänapäevase elu arenemine RNA maailmast on üldiselt aktsepteeritud,[1] ei pruukinud RNA-põhine elu olla esimene elu Maal.[2][3]

RNA on sarnaselt DNAle võimeline salvestama geneetilist informatsiooni ning sarnaselt valgulistele ensüümidele katalüüsima biokeemilisi reaktsioone, mistõttu võis ta elu varases arengus asendada mõlemaid. Evolutsiooni käigus liikus info säilitamise funktsioon keemiliselt stabiilsemale DNAle, samas kui funktsionaalselt paindlikumad valgud võtsid üle biokatalüüsi rolli.[2]

Tõendeid RNA maailma eksisteerimise kohta leidub kõigis tänapäevastes rakkudes. RNA osaleb paljudes katalüüsiprotsessides ribosüümidena, tähelepanuväärseimalt ribosoomis, kus peptiidsideme moodustumise aktiivtsentrisse ei ulatu ükski aminohappejääk.[3] RNA-põhine on ka informatsiooniülekanne genoomist ribosoomi. Lisaks osalevad erinevad RNA molekulid geeniekspressiooni ja kromatiini struktuuri reguleerimises ning raku kaitsemehhanismides viirusrünnakute vastu. Ka paljud kofaktorid on nukleotiidid või neile selgelt sarnased ained (ATP, CoA, NAD jt).

Ajalugu

Kõikide tänapäevaste elusorganismide funktsioneerimine on üles ehitatud kolmele üksteisest sõltuvale biomolekulide klassile (DNA, RNA ja valgud).[2][4] On selge, et taolise süsteemi abiogeneetiline tekkimine on praktiliselt võimatu, mistõttu on välja töötatud erinevaid hüpoteese tänapäevase süsteemi kujunemise kirjeldamiseks. RNA kui ürgse molekuli kontseptsiooni üle on teiste hulgas arutlenud Francis Crick[5] ja Leslie Orgel[6], tähelepanuväärseimalt aga Carl Woese oma 1967. a raamatus "The Genetic Code"[7]. Mõistet "RNA maailm" kasutas esimesena Nobeli preemia laureaat Walter Gilbert aastal 1986.[8]

RNA omadused

RNA ensüümid

Erinevalt DNAst ei moodusta RNA pikki kaksikheelikseid, vaid lühikesi molekulisiseseid heeliksite kogumeid, mis võivad teatud tingimustel organiseeruda spetsiifiliseks tertsiaarstruktuuriks. Sellised RNAd sarnanevad mõneti globulaarsetele valkudele ning võivad omandada katalüütilise aktiivsuse.[9] RNA ensüüme ehk ribosüüme leidub tänapäevastes rakkudes mitmeid, teiste hulgas ribosoomi aktiivtsenter, Grupp I ja II intronid, telomeraas ning potentsiaalselt ka splaissosoom[10]. Ribosüümid võivad olla elavad fossiilid.[11]

RNA ensümaatilisi omadusi:

  • Võime iseseisvalt replitseeruda või sünteesida erinevaid RNA molekule, mida on näidatud mitmetes laboratoorsetes katsetes[12]
  • Võime katalüüsida keemilisi reaktsioone, näiteks peptiidsideme ja nukleotiidide moodustumist[3][13]
  • Võime liita RNA 3' otsa aminohappejääk[14]

RNA geneetilise informatsiooni salvestajana

RNA erineb DNAst kolme olulise erinevuse poolest: RNA esineb enamasti üheahelalisena, erinevalt desoksüribonukleotiidist esineb ribonukleotiidi 2' positsioonis hüdroksüülrühm ning RNA kasutab lämmastikalusena tümiini asemel uratsiili. Seetõttu salvestab RNA geneetilist infot DNAga pea identselt, kuid on viimasest labiilsem ning säilitab infot vaid ühes eksemplaris.

Labiilsuse põhjused:

  • Kui RNA ahelad ei ole seotud kaksikheeliksisse, on ribonukleotiidi 2' hüdroksüülrühm võimeline ründama nukleotiide siduvat fosfodiestersidet, mis viib nukleotiidahela katkemisele. Desoksüribonukleotiidid, kus 2' hüdroksüülrühm puudub, taoline reaktsioon võimalik ei ole. Samuti põhjustab antud funktsionaalrühm riboosis C3'-endo konformatsiooni, mistõttu võtab RNA kaksikheeliks A-DNAle sarnase struktuuri. Desoksüriboosi C2'-endo konformatsiooni tõttu esineb DNA aga enamasti B-DNA konfiguratsioonis.[15]
  • Kuna tümiin on uratsiilile keemiliselt väga sarnane, erinedes vaid 5-metüülrühma olemasolu poolest, on AT ja AU aluspaardumine identne. Uratsiil, erinevalt tümiinist, tekib aga tsütosiini hüdrolüütilisel deamineerimisel. Seetõttu on RNA eriti vastuvõtlik mutatsioonidele, mis asendavad GC aluspaare GU ja AU paaridega.[16]

Ehkki RNA on DNA-st ebastabiilsem ja vastuvõtlikum mutatsioonidele, ei muuda see geneetilise info säilitamist RNA kujul võimatuks, vaid lihtsalt energiakulukamaks: vajalik on pidev reparatsioonimehhanismide töö, et tekkinud kahjustusi eemaldada. Kuigi tänapäevasele, evolutsiooni käigus optimiseerunud elule võib see olla vastuvõetamatu, ei pruukinud see olla nii primitiivsele elule.

Toetavad ja vasturääkivad argumendid

RNA maailma hüpoteesi aluseks on RNA multifunktsionaalsus. Võime säilitada, paljundada ja edastada geneetilist informatsiooni ning samaaegselt käituda ribosüümina annab alust arvata, et täielikult RNA-põhine elu võib olla võimalik. Tänapäeval esineb RNA genoom mitmetel viirustel, teiste hulgas Qβ, Ebola viirus ja HIV. Ehkki kaasaegsetes elusorganismides on geneetilise info säilitamise üle võtnud RNA-st keemiliselt stabiilsem DNA ja ribosüüme asendavad valgulised ensüümid, mis pakuvad rohkemate monomeeridega suuremat struktuurset ja funktsionaalset paindlikkust, võib kõikidest rakkudest leida hulgaliselt potentsiaalseid RNA maailma relikte:

  • DNA biosünteesis tekib esmalt RNA, millele järgneb riboosi 2' hüdroksüülrühma eemaldamine, mistõttu pidi esimesena tekkima võime sünteesida RNAd
  • Ükski teadaolev DNA polümeraas ei suuda alustada uue ahela sünteesi de novo, vajalik on vaba 3' hüdroksüülrühma olemasolu ehk RNA praimer, mida sünteesib enamasti primaas (spetsiifiline RNA polümeraas)
  • Informatsiooniülekanne genoomist ribosoomi (mRNA), peptiidsideme süntees (rRNA)[3] ning aminohapete transport (tRNA) on täielikult RNA-põhine. Valgud on nende protsesside juures vaid assisteerivad molekulid
  • Mitmeid biokeemilisi reaktsioone katalüüsivad ribosüümid
  • Paljud kofaktorid on nukleotiidid või neile selgelt sarnased ained (ATP ja teised nukleotiidtrifosfaadid, CoA, NAD(P), FAD jt)
  • RNA molekulid osalevad geeniregulatsioonis (miRNA, siRNA, piRNA, riboswitch-RNA, antisenss-RNA), kromatiini struktuuri reguleerimises (telomeraas, Tsix antisenss-RNA X-kromosoomi kondensatsioonil[17]) ja kaitses viirusrünnakute vastu (miRNA, siRNA)

Katseliselt on näidatud lämmastikaluste ja nukleotiidide moodustumist tingimustes, mis vastavad varajasele Maale. Adeniin, tsütosiin, uratsiil ja guaniin koos paljude teiste orgaaniliste ainetega tekivad kõik lihtsal formamiidi kuumutamisel 140-160°C-ni erinevate mineraalide juuresolekul.[18] Formamiid tekib universumis laialdaselt levinud vesiniktsüaniidi ja vee vahelisel reaktsioonil. Adeniini võib vaadelda ka kui vesiniktsüaniidi pentameeri. Aluselistes tingimustes katalüsaatori juuresolekul läbib formaldehüüd aldoolkondensatsiooni, mille tulemusena tekivad erinevad suhkrud, kaasaarvatud riboos. Sama reaktsiooni toimumist katalüsaatorita ja mittealuselises keskkonnas on näidatud hüdrotermaalsete lõõride läheduses.[19] Nukleosiidide teke varajasel Maal on tunduvalt vähem mõistetud etapp nukleotiidide abiootilises sünteesis. Kui puriinid liituvad riboosile otse, siis pürimidiinid antud reaktsiooni ei läbi. 2009. aastal kirjeldas viimaks J. D. Sutherlandi uurimisgrupp keemilisi radasid, kus väikestest orgaanilistest molekulidest, nagu glükoaldehüüd, glütseeraldehüüd, tsüaanamiid, tsüanoatsetüleen ja inorgaaniline fosfaat, ehitati üles 2',3' tsüklilised pürimidiinnukleotiidid, mis on võimelised polümeriseeruma RNAks.[20]

Ehkki üksikute nukleotiidide abiootiline teke on võimalik, on probleemne nende iseeneslik polümeriseerumine RNA ahelateks. Leslie Orgeli ja Gerald Joyce'i väidete kohaselt on fosfodiestersideme tekkeks vajalik fosfaatrühma aktiveerimine, mida oleks varajase Maa tingimustes äärmiselt keeruline saavutada, ning sellisel liitumisel oleks ülekaalukaks põhiproduktiks mitte kõigis tänapäeval tuntud RNA molekulides leiduv 3',5'-, vaid 5',5'-fosfodiesterside. Lisaks oleks Orgeli ja Joyce'i arvates funktsionaalse molekuli teket takistanud keskkonnas leidunud arvukad orgaanilised ühendid, mis oleks tekkiva RNA molekuliga pidevalt kõrvalreaktsioone andnud.[21] On näidatud, et 3',5'-fosfodiestersidemetega RNA ahela moodustumist nukleotiididest katalüüsivad boraadid, mis takistavad valesid liitumisi, ning molübdaadid. Boraadid on olulised ka aluselises keskkonnas tekkiva riboosi stabiliseerimisel.[21] Kuna boraadid ja molübdaadid tekivad oksüdeerivas ning kuivas keskkonnas, oli neid redutseeriva atmosfääriga varajasel Maal arvatavasti vähe. Varajasel Marsil leidus neid aga hulgaliselt, mistõttu on sellise mehhanismiga RNA-põhise elu teke tõenäolisem Marsil, kust see panspermiliselt Maale kandus.[22]

Viited

  1. ↑ Copley SD, Smith E, Morowitz HJ (2007). "The origin of the RNA world: co-evolution of genes and metabolism". Bioorg Chem. 35 (6): 430–43. DOI:10.1016/j.bioorg.2007.08.001. PMID 17897696.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Cech TR (2012). "The RNA worlds in context". Cold Spring Harb Perspect Biol. 4 (7): a006742. DOI:10.1101/cshperspect.a006742. PMID 21441585.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Robertson MP, Joyce GF (2012). "The origins of the RNA world". Cold Spring Harb Perspect Biol. 4 (5). DOI:10.1101/cshperspect.a003608. PMID 20739415.
  4. ↑ Lovett, Richard A. (9. juuli 2012). "Arsenic-Life Discovery Debunked—But "Alien" Organism Still Odd". National Geographic. Vaadatud 27. septembril 2014.
  5. ↑ Crick FH (1968). "The origin of the genetic code". J Mol Biol. 38 (3): 367–379. DOI:10.1016/0022-2836(68)90392-6. PMID 4887876.
  6. ↑ Orgel LE (1968). "Evolution of the genetic apparatus". J Mol Biol. 38 (3): 381–393. DOI:10.1016/0022-2836(68)90393-8. PMID 5718557.
  7. ↑ Woese C.R. (1967). The genetic code: The molecular basis for genetic expression. p. 186. Harper & Row
  8. ↑ Gilbert, Walter (veebruar 1986). "The RNA World". Nature. 319 (6055): 618. Bibcode:1986Natur.319..618G. DOI:10.1038/319618a0.
  9. ↑ Higgs PG (2000). "RNA secondary structure: physical and computational aspects". Quarterly Reviews of Biophysics. 33 (03): 199–253. DOI:10.1016/0022-2836(68)90392-6. PMID 4887876.
  10. ↑ Toor N, Keating KS, Taylor SD, Pyle AM (2008). "Crystal structure of a self-spliced group II intron". Science. 320 (5872): 77–82. DOI:10.1126/science.1153803. PMID 18388288.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. ↑ Walter NG, Engelke DR (2002). "Ribozymes: catalytic RNAs that cut things, make things, and do odd and useful jobs". Biologist. 49 (05): 199–203.
  12. ↑ W. K. Johnston, P. J. Unrau, M. S. Lawrence, M. E. Glasner and D. P. Bartel RNA-Catalyzed RNA Polymerization: Accurate and General RNA-Templated Primer Extension. Science 292, 1319 (2001)
  13. ↑ Unrau, P. J.; Bartel, D. P. (1998). "RNA-catalysed nucleotide synthesis". Nature. 395 (6699): 260–263. Bibcode:1998Natur.395..260U. DOI:10.1038/26193. PMID 9751052.
  14. ↑ Erives A (2011). "A Model of Proto-Anti-Codon RNA Enzymes Requiring L-Amino Acid Homochirality". J Molecular Evolution. 73 (1–2): 10–22. DOI:10.1007/s00239-011-9453-4. PMC 3223571. PMID 21779963.
  15. ↑ Salazar M, Fedoroff OY, Miller JM, Ribeiro NS, Reid BR (1992). "The DNA strand in DNAoRNA hybrid duplexes is neither B-form nor A-form in solution". Biochemistry. 32 (16): 4207–15. DOI:10.1021/bi00067a007. PMID 7682844.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  16. ↑ Evans, TC, Jr (2007). "DNA Damage - the major cause of missing pieces from the DNA puzzle". NEB expressions. Vaadatud 27. septembril 2014.
  17. ↑ Penny, GD; et al. (January 11 1996). "Requirement for Xist in X chromosome inactivation". Nature. 379 (6561): 131–137. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |first= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  18. ↑ Saladino, R; Botta, G; Pino, S; Costanzo, G; Di Mauro, E (2012). "From the one-carbon amide formamide to RNA all the steps are prebiotically possible". Biochimie. 94 (7): 1451–6. DOI:10.1016/j.biochi.2012.02.018. PMID 22738728.
  19. ↑ Camara-Campos, Amaya (16. juuni 2011). "Forming the first sugars with formose reactions". Royal Society of Chemistry. Vaadatud 27. septembril 2014.
  20. ↑ Powner M.W., Gerland B, Sutherland J.D. (2009). "Synthesis of activated pyrimidine ribonucleotides in prebiotically plausible conditions". Nature. 459 (7244): 239–242. Bibcode:2009Natur.459..239P. DOI:10.1038/nature08013. PMID 19444213.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. ↑ Gordon C. Mills, Dean Kenyon. "The RNA World: A Critique". Access Research Network. Vaadatud 10. septembril 2011.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Mrannap/RNA_maailma_hüpotees&oldid=3997822"