Mine sisu juurde

Biomolekul

Allikas: Vikipeedia

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.

Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid võivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.

Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.

Biomakromolekulid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend

Polüsahhariidid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Polüsahhariidid', Polüsahhariidide loend

Nukleiinhapped

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend
 Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend
 Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend

Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja mõnel pool jäetakse rasvad bioloogiliste makromolekulide rühmast välja.[2]

Orgaanilised happed

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Orgaanilised happed

Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]

Biomikromolekulid loomadel

[muuda | muuda lähteteksti]

Aminohapped

[muuda | muuda lähteteksti]

Monosahhariidid

[muuda | muuda lähteteksti]

Nukleotiidid

[muuda | muuda lähteteksti]

ka glükoos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.

Biomikromolekulid taimedel

[muuda | muuda lähteteksti]

Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:

  1. 1,0 1,1 Raal 2010:30
  2. Gupta 2009:41
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raal 2010:31
  4. Raal 2010:122
  5. Festschfift 2012: 233-234

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]