Guaniin

Allikas: Vikipeedia
Guaniini struktuurivalem
G-C-aluspaari struktuurivalem

Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Guaniin esineb nii DNA kui RNA ning bioloogiliselt aktiivsete ja makroergiliste molekulide koostises (GMP, GDP, GTP).

Guaniini keemiline valem on C5H5N5O. Tema molaarmass on 151,13 g/mol ja sulamispunkt on 360°C.

Guaniin on üks kahest puriini nukleobaasist (teine on adeniin), mida kasutatakse nukleiinhapete nukleotiidide sünteesimisel. DNA koosseisus seondub adeniin tsütosiiniga kolme vesiniksideme abil.

Guaniini nukleosiid on DNAs desoksüguanosiin ja RNAs guanosiin.

Guaniini lagunemisel tekib ksantiin ja seejärel kusihape.

Esimesena eraldas kristalset guaniini kalasoomustest 1656. aastal François Jaquin. Guaniin on lindude, nahkhiirte ja roomajate väljaheidete koostisosa. Lindude ja nahkhiirte väljaheidetest tekib lubjarikkal pinnasel guaano, mille järgi guaniin on nime saanud.

Tänapäeval kasutatakse kristalset guaniini mitmete kosmeetikatoodete, näiteks šampoonide ja küünelakkide, koostisosana. See annab sillerdava efekti.