Adeniin

Allikas: Vikipeedia
Adeniini valem
Adeniini molekuli skeem

Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus, üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus. See on heterotsükliline ühend, puriini derivaat, millel on 6. positsioonis aminorühm. Aine nimi orgaaniliste ühendite süstemaatilises nomenklatuuris on 9H-puriin-6-amiin. Adeniini molekulivalem on C5H5N5.

Adeniini nukleosiidid on desoksüadenosiin (DNA-s) ja adenosiin (RNA-s).

Adeniin moodustab aluspaari DNA-s tümiini ja RNA-s uratsiiliga.


Füüsikalised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Tema molaarmass on 135,13 g/mol ja sulamispunkt on 360–365 °C.

Keemilised omadused=[muuda | muuda lähteteksti]

Adeniin moodustab mitu tautomeeri, mis võivad kiiresti üksteiseks muutuda ja mida peetakse tihti samaväärseteks.

Biosüntees[muuda | muuda lähteteksti]

Puriini metabolism hõlmab adeniini ja guaniini sünteesimist. Mõlemad sünteesitakse nukleotiidist, mille nimi on inosiinmonofosfaat (IMP). IMP-d sünteesivad ribosoomid keeruka mitmeastmelise protsessi abil, kasutades glütsiini, glutamiini ja asparhappe molekulide aatomeid.

Pagaripärm sünteesib P-ribosüül-PP molekuli adeniiniks 7 vaheastet sisaldava protsessi abil.

Bioloogiline roll[muuda | muuda lähteteksti]

Adeniin esineb nii DNA ja RNA kui ka [[bioloogiliselt aktiivne molekul|bioloogiliselt aktiivsete ja makroergiliste molekulide (AMP, ADP, ATP) koosseisus.

Adeniin on üks kahest puriini nukleobaasist (teine on guaniin), mida kasutatakse nukleiinhapete nukleotiidide sünteesimisel. Vastavalt komplementaarsusprintsiibile seondub adeniin DNA koosseisus tümiiniga kahe vesiniksideme abil, et aidata stabiliseerida nukleiinhappestruktuure. Valkude sünteesiks kasutatava RNA koosseisus seondub adeniin uratsiiliga.

Kui adenosiin on seotud riboosiga, siis moodustab ta nukleosiidi adenosiini, aga kui ta on seotud deoksüriboosiga, siis deoksüadenosiini. Temast sünteesitakse adenosiintrifosfaati (ATP), nukleotiidi, milles ühele adenosiini molekulile on lisatud kolm fosfaatrühma PO4-. ATP-d kasutatakse rakkude metabolismis keemilise energia peamise säilitamise ja edastamise vahendina.

Seos vitamiinidega[muuda | muuda lähteteksti]

Vanasti nimetati adeniini vahel B4-vitamiiniks. Seda ei peeta enam korrektseks, adeniini ei peeta enam B-vitamiini kompleksi kuuluvaks. Kuid kaks B-vitamiinide hulka kuuluvat ainet, niatsiin ja riboflaviin, reageerivad adeniiniga, moodustades vastavalt nikotiinamiidadeniindinukleotiidi (NAD) ja flaviinadeniindinukleotiidi (FAD).

UUrimislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üks esimesi teadlasi, kes uuris adeniini, oli Hermann Emil Fischer.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]