Liivimaa Maagümnaasium
Liivimaa Maagümnaasium, ka Viljandi maagümnaasium, (saksa keeles Livländischen Landesgymnasium zu Fellin) oli õppeasutus (gümnaasium), mis tegutses aastatel 1875–1892 Viljandis.[1]
Kool oli 1875 suletud Gustav Max Schmidti Eragümnaasiumi järglane[1]. Algul tegutses kool endise eragümnaasiumi hoones, ent aastal 1877 valmis uus hoone[1].
Liivimaa Maagümnaasiumi direktorina tegutses Riiast pärit keelteõpetaja ja koolimees Carl Heinrich Hoheisel, kesaga paraku suri juba 1877. aasta algul.
1875–1892 õppis koolis 498 õpilast[1].
1876. aasta suvel algaski uue Liivimaa Maagümnaasiumi koolimaja ehitamine kooli krundi idaserval Veski tänaval paiknenud Wittichi majas (praegu Jakobsoni tänav 47, Eha tänava alguse vastas[2]). Tänini püsiv maja pühitseti pidulikult sisse 17. detsembril (v. k. j.) 1877. aastal. Saksakeelse maagümnaasiumi direktor oli tollal teoloog Heinrich Seesemann, kes seejärel siirdus pastoriks Kuramaale. 1883. aastal edutati maagümnaasiumi direktoriks senine vanade keelte õpetaja ja juba Schmidti ajal aasta õpetajaks olnud Franz Waldmann, kes juhtis maagümnaasiumi kuni selle lõpuaktuseni (v. k. j. 10. juunil 1892. aastal), kui alates 1887. aastast, pärast Venemaa keiser Aleksander III korraldusel ülikoolid ja gümnaasiumid vene õppekeelele üle viia, ei võtnud maagümnaasium enam uusi õpilasi vastu.
Viljandi Kesklinna Kool loeb seda gümnaasiumi oma eelkäijaks[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.klk.vil.ee/index.php?page=149 (vaadatud 10.09.2020)
- ↑ Olav Renno, 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis, sakala.postimees.ee, 10. september 2005
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Viljandi maagümnaasium Näitus "Koolimajad Eestis"